Tikrikese kasvamine

Tikrikese 1. sünnipäev

Jälle on sujuvalt nädal möödunud enne kui ma ennast kokku suudan võtta. Nojah, ma vist juba harjunud..

Mu kindel soov oli pidu pidada väljas, no kui vähegi ilma on. Veel päeva enne vaatasin hirmuga ilmateadet, sest lubas pühapäevaks terve päev vihma ja no sellega ju õues sünnipäeva ei pea. Õnneks õigel ajal vihma ei sadanud.

Külalisi ka palju ei olnud, ainult pere. Selline mõnus ja rahulik istumine.

Kingiks sai Tikrike motoorikakeskuse, raamatu, pusle, pirnipuu ja ma rohkem ei mäletagi.. Pirnipuust nii palju, et meil on peres tekkinud traditsioon, et tüdrukutel on õunapuud ja poistel pirnipuud. No neid poisse meil väga ei ole, nagu teada on.. et siis põhiliselt on meil hirmus palju õunu 😀

Ega pikka juttu polegi. Nautige pilte 🙂

img_4145

img_4147

img_4155

img_4173
Aasta perepilt 😀 No mis sa teed kui laps ei taha enam paigal püsida.
img_4139
Mu emme tehtud super-hüper-mega 7kg tort

 

 

Tikrikese kasvamine

1.aasta arstivisiit

Käisime täna üle kolme kuu perearsti juures, sest kord oli taaskord vaktsiini käes. Seekord siis mumps, leetrid ja veel midagi. Süst ilmselgelt ei meeldinud, aga õnneks rahunes ruttu.

Ilunumbrid olid järgmised, võrdluseks 9.kuu visiidiga:

Kaal: 10,7 kg -> 11 kg (+300g)

Pikkus: 75 cm -> 80 cm (+5 cm)
Esimest korda mõõdeti Tikrikest seina najal seistes ja kaaluti täiskasvanute kaalu peal. Ikkagi suur poiss juba 🙂

Kokku on Tikrike aasta jooksul pikkusesse ja laiusesse kosunud järgmiselt:

Kaal: 4,34 kg -> 11 kg = 6,6 kg

Pikkus: 53 cm -> 80 cm = 27 cm

Sedasi vaadates on ikka päris suured numbrid. Vahva põnn 🙂

Tikrikese kasvamine

12 kuud armastust

Esimene päris sünnipäev on seljataha jäänud ja aeg on viimase kuu kokkuvõte teha. Edaspidi ma neid ilmselt enam iga kuu ei tee, vaid vaatan jooksvalt kui ta midagi uut ja huvitavat teha oskab.


Kusjuures eriti mingeid uusi oskusi lisandunud polegi. Ainult lehvitamise on ära õppinud ja kallistada oskab. No see ka, et kui juua tahab oma tassist, tuleb sellega juurde ja ootab, et keegi kallutaks, sest seda ei ole ta tahtnud siiani ära õppida.


Päevakava on valdavalt sama, mis viimati, nii palju on muutunud, et öösel enam ei söö (kui siis väga harva). Süüa küsib alles kell 6 hommikul, aga siis on kohe ärkamine ka ja seega pole see enam öö. Magamaminekud on paras hullumaja, isegi kui uni on juba kell 21, jääb see põrguline magama alles u 22.30. Seega tundub, et oma närvide säästmiseks on targem ta voodisse panna alles kell 22, sest jube tüütu on seal poolteist tundi vedeleda, seda enam et ma ei saa ju ise ka enne magama jääda.


See kuu tuhises kuidagi nii kiiresti mööda, et ma isegi ei mäleta enam, mis meil veel huvitavat juhtus. Sünnipäevast teen eraldi postituse ja võib olla võtan terve Tikrikese esimese eluaasta ka kuidagi kokku. Arsti juures püüame ka sel nädalal ära käia ja eks siis räägin ilunumbritest ka.

Tikrikese kasvamine

11 kuud armastust 

Märkamatult on möödunud juba terve nädal Tikrikese viimasest minisünnipäevast ja oleme juba päris sünnipäeva ootusele keskendunud. Aga pisike kokkuvõte möödunud kuust tuleb ikka teha.


Meie 11-kuuse põnni päevakava näeb praegu välja umbes selline (absoluutse tõena seda ilmselgelt võtta ei tasu, sest noh ta on laps 😀):

  • Ärkame 6.00 – 7.30 (viimasel ajal on õnneks seda väga varajast ärkamist oluliselt vähemaks jäänud)
  • Umbes kell 8 jaksan ma ennast püsti ajada ja lähme putru keetma.
  • Siis Tikrike sööb. Üritab ikka lusikaga, aga kui kuidagi välja ei tule, annab minu kätte et ma aitaks.
  • Ilmselgelt järgneb söömisele dušš, sest no aimate isegi miks..
  • Kell 10 lähme esimest uinakut tegema. Mina ka tavaliselt 😀 Magame tavaliselt kuni 2 tundi.
  • Peale ärkamist u kell 13 sööb põnn “soolast” toitu.
  • Siis lähme tavaliselt maale. Kui on ilus ilm, müttame õues ja kui ei ole, siis toas.
  • Kell 15 pistan ta vankrisse (olenemata ilmast) ja siis on paar tundi rahu ja vaikust.
  • Peale seda sööb ta “inimeste toitu” või saab rinda. Kuidas tuju on.
  • Ööunne minnakse u kell 21-22.
  • Öösel süüakse u kell 4.
  • Ja kõik kordub taas..

Ahjaa, rinda saab ka enne iga und.

Magamisest pikemalt natuke rääkida, siis viimasel ajal on hakanud see õhtune uinumine jälle kauem aega võtma. Peaks proovima vist pikema vahe jätta, äkki väsib rohkem ära.

Öisete söömistega oleme me jõudnud selleni, et süüakse kell 4. Kui ärkab varem, meelitan veega või kui vett ei taha, võtan niisama kaissu ja magab edasi.

Uutest oskustest on selle kuuga lisandunud asjade august sisse toppimine ehk näiteks üllatusmune pistab pudelisse. Lisaks annab asju kätte ka kui öelda näiteks “aitäh emmele”. Lehvitamist harjutame ka, aga ei taha kuidagi külge hakata.

Samm on juba nii hoogne, et isegi õues joostakse juba ringi. Õues on üldse vahva, saab mulda ja muud jama salaja näost sisse ajada.

Tahtsin korra söömisel ka peatuda. Just sellel hommikusel pudrul , mida ma lasen tal ise süüa. No ise söömisega kaasneb teatavasti see, et putru on ka igal pool mujal kui suus. Oii kui palju ma kuulen selle peale, et see ei ole ikka väga normaalne, et laps sedasi toiduga mängib. Aga, vabandage väga, kuidas ta siis õppima peaks ? Tuleb välja et mina isikikult olin küll ülimalt intelligentne laps, sest keegi ei mäleta, et ma oleks käsipidi taldrikus olnud. Ju ma siis sain lusika esimest korda kätte 5-aastaselt ja sõin koheselt nagu väike viisakas daam. Usun ma jee .. Mu poolest võib Tikrike vabalt ise söömist harjutada. Ega ma kedagi teist tema järelt ju koristama pane (mõtlik nägu).

Pisut sõnu tuleb põnnil juba ka.

“Mäm-mäm” on põhiline ja seda ma kuulen hommikust õhtuni ja põhimõtteliselt õhtust hommikuni ka.

“Em-em” või lihtsalt “em” tähendab “emme”.

“Atäh” samal ajal noogutab ka – “aitäh”

Lisaks saab aru kui ma küsin, kus on pall või kus on sokk.

Lühidalt on ta üks igavesti vahva aktiivne põnn 🙂

Tikrikese kasvamine

10 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud ja kätte on jõudnud Tikrikese eelviimane minisünnipäev.

Tänaseks päevaks on põnn kõndimise asemel juba lausa jooksma hakanud. Lisaks on ta ära õppinud igale poole ronimise – voodi, diivanid, kass kraapimispuu, kolme jalaga taburet vanavanaema juures jne jne. Hullumaja 😀

Sööb Tikrike samamoodi nagu varem, aga selle pisikese erinevusega, et hommikuputru lasen ma tal endal nüüd süüa. Ilmselgelt on siis kõik kohad seda täis, aga no kuidas muidu ta õpib. Mõnikord tuleb lusika kasutamine päris ilusti välja ja teinekord mitte nii hästi. Õnneks aitavad sõrmed vajadusel ta hädast välja. Või siis mina kui üldse midagi ei taha suhu sattuda. Neid vahvaid üle pea pudruseid pilte ma siia ei pane, minu jaoks samas paadis paljaste beebipiltidega, et enda tarbeks ok, aga avalikuks näitamiseks not so much.

Sellesse elukuusse mahtus ka esimene palavik ja see oli kohe ikka päris kõrge. Kõige rohkem näitas kraadiklaas 38.6. Ja see jama kestis kokku 3 päeva. Ma süüdistasin selles alumisi lõikuvaid kihvu, sest need otsustasidki korraga tulla, aga tegelikult ma ei oska arvata, millest see olla võis.

Kui hammastel juba peatuda, siis tänase päeva puhul pistis neljas kihvake ka serva välja. Need neli hammast ka kõik ühe kuu jooksul lõikunud.

Unedega on lood endised. Magab kaks korda päevas – esimene algusega u kell 9 (aga oleneb hommikusest ärkamisest) ja hea õnne korral magab kuni 2 tundi. Teine uni tuleb eelmisest umbes 3,5 – 4 tundi hiljem (oleneb väsimusest), möödub endiselt vankris ja kestab kuni 3 tundi. Ööunne läheb tavaliselt 19 ja 21 vahel, sööb öösel 2x ja ärkab hommikul 6 ja 7 vahel. Ja kõik kordub taas.

Magamise ja söömise ajad ongi ainsad asjad, milles on rutiin. Ülejäänu vaatame, kuidas viitsime. No mängimised jne.

Mille ma ära unustasin .. ?

Ahjaa, ujumas hakkasime uuesti üle mitme kuu käima. Esimene kord klammerdus ta alguses nii kõvasti minu külge ja püüdis üles ronida, et ma poleks pidanud teda isegi kinni hoidma 😀 Pärast harjus jälle ära ja hõljus tuima näoga oma SwimTrainer’iga ringi.

Siia kuusse mahtus ka nööbikese esimene välisreis. Nimelt käisime Lätis. Põnn illegaalina, suveks teen talle ikka ID-kaardi ära, sest siis plaanis uuesti minna. Üheks seal käimise põhjuseks oli uus turvatool, milleks sai Maxi Cosi 2 Way Pearl. Kui keegi tahab sellest rohkem kuulda, andke aga teada.

Ma ausalt püüaks ennast rohkem kokku võtta ja tihemini siia sattuda. Kui on mõni teema, millest ma kirjutada võiks, andke teada 🙂

Tikrikese kasvamine

9 kuud armastust

Järjekordne kuu on mööda lennanud ja umbes sama kaua on siin blogipesas väga vaikne olnud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis sellest mitte enam nii pisikesest Tikribeebist.

Möödunud kuu suurim oskus on kõndima hakkamine. Üksikuid samme on ta teinud terve selle kuu jooksul, aga pikalt ja kindlama sammuga hakkas tatsama umbes vabariigi aastapäevast alates. Peale seda võib vabalt ühest toa nurgast teise jalutada. Enim olen kokku lugenud umbes 20+ sammu, et siis ikka vist päris päriselt kõnnib. Oh ta mul ikka tubli. Eks ootame nüüd, millal need jalad kõveraks lähevad 😀 Ma hakkasin kungi 9-kuuselt käima ja mul olla läinud, aga õnneks läksid sirgeks tagasi.. Perearst tegelt täna selle kohta ütles, et see oli ilmselt hoopis D-vitamiini puudusest. Seega põnnil vast ei lähe.

Järgmine suur asi on kindlasti hammaste lõikumine. Mõlemad keskmised ülemised ja alumised on ilusti väljas. Kõik ühe kuu jooksul.

Kui Tikrike poleks enne kuu lõppu kõndima hakanud, oleks palju rohkem olnud kirjutada – no seisma hakkamine ja esimesed ebakindlad sammud jne, aga no see kõik muutus ju ebaoluliseks kui ta otsustas, et aitab beebi olemisest, et tema on nüüd suur poiss ja hakkas kõndima. See muidugi ei tähenda, et ta enam ei käputaks, sest see liikumisviis on hetkel veel ikkagi kindlam.

Söömisharjumustest rääkida, siis sööb ta 3x päevas – hommikul ja õhtul putru, lõunaajal köögiviljapüreed lihaga ja kui tahab, saab puuviljapüreed ka. Kui lõunaks ei taha magusat, annan mõnikord peale uinakut seda talle. Paar päeva tagasi otsustasin ära lõpetada õhtuse piimapudeli, sest peale pudruga alustamist viskan ma enamuse piimast ära, sest kõht saab enne täis kui piim otsa. Eks vaatame, kuidas sellega läheb, ma veel väga ei hõiskaks.

Magamisega on nii nagu on. Muigan omaette kui mõni paarikuuse beebi ema rõõmsalt kirjutab, et tema oma magab terve öö ja loodetavasti see ei muutu. Jajah, Tikrike magas ka kunagi terve öö, aga kes seda enam mäletab, millal see oli. Praegu on endiselt normiks süüa öösel vähemalt 2x, aga pigem nagu 3x. Samas viimane söök on umbes kell 6 hommikul ja tunnike hiljem hakkame juba ärkama, et äkki seda enam öiseks söömiseks ei peakski lugema.

Päevaseid unesid on tal kaks. Esimene voodis ja teine vankris. Kokku kestavad need umbes 4 tundi. Pole aimugi, kas see on piisav ja no eks see pikkus varieerub ka.

Mänguasjad teda enam eriti ei huvita, palju huvitavam on kõiksugu pahandusi oma peas genereerida. Lisaks sellele on ta vist natuke jonnima õppinud. Ükspäev vanavanaema juures tegi viimane tuld ahju ja Tikrike tahtis sellele leegile järgi minna ning kui ma siis ei lasknud, hakkas mul süles vingerdama, keerutama, ennast vibuks loopime, käsi üles viskama jne, seda kõike saatis muidugi hädakisa.

Ronimine meeldib talle ka. Kassi kraapimispuu on vastu diivanit ja selle peale astudes saab ideaalselt ise ka diivanile ronida. Lisaks meeldib talle kõõluda mööda söögitooli ja vannitoas duššinurgas jne jne. Õnneks on meie viimase paari kuu töö vilja kandnud ja lõpuks ometi oskab põnn ise voodist jm maha tulla. Ikka jalad ees, ma mõtlen 😀 Mõnikord ei saa õiget suunda kätte ja siis sõuab ta tagurpidi hoopis voodiotsa Poole, kust maha ei saa, aga no küll ta õpib. Selle turnimise tagajärjel on tal mõlemal säärel sinikad, samades kohtades täpselt.

Kõige võimaliku ja võimatu suhu pistmine ei lõppe vist kunagi. Kuna meil on kass esikus tapeedi ära kraapinud, käib Tikrike sealt ribasid tõmbamas ja muidugi rändavad need suhu. Alati ei märka ka kohe ja siis jälle ta kõõksub seal. Oeh, ma ütlen.

Arstivisiidi tulemused olid, võrreldes 7 kuu visiidiga, järgmised:

Kaal: 9700g -> 10 700g (+1000g)

Pikkus: 69cm -> 75cm (+6cm)

Arsti juurde lähme uuesti alles aastaseks saades, aga homme käime ja teeme vereproovi ära. Arst vist ise polekski seda teha lasknud kui ma poleks küsinud.

Riided olid suuruses 68-80. Enamuse ajast kuni 74, aga lõpus tuli ikka 80 ka ära.

Aga pika jutu lõpetuseks: ootame juba huviga, mida uuel kuul meile pakkuda on.

Tikrikese kasvamine

7. kuu arstivisiit

Seekordne visiit otseselt kohustuslik polnud, aga ma tahtsin teada, kuhu me selle “juurikadieediga” jõudnud oleme.

Oleme jõudnud selleni, et tegelikult ma söödan põnnile vist ikka vahukoort.

Kaal: 4340g -> 5400g -> 6420g -> 6900g -> 7900g -> 8880g -> 9700g (+820g)

Pikkus: 53cm -> 59cm -> 60cm -> 61cm -> 67cm -> 69cm -> 69cm (+0cm)

Pea: 37cm -> 37cm -> 39cm -> 41cm -> 42cm -> 43cm -> 44cm(+1cm)

Tikrike protesteeris päris valjult selle vastu, et pereõde teda näpib. Perearst ütles selle peale, et tegelikult on beebidel hea mälu. Nojaah, pereõde on ju see, kes alati süsti on teinud.

Perearst katsus täna Tikrikesel lõget ja kuulas/paitas niisama. Püüdis kõigele nö mänguliselt läheneda ja lõpuks nöps isegi juba naeratas talle.

Rääkisime sellest, kuidas põnn öösiti lähedust otsib jne. Ütles, et kui on harjunud, siis praegu tahab eriti. Ilmselt arutasime kõik tähtsamad asjad läbi.