Sõstrakese kasvamine

3 kuud armastust

Ja aeg lendab ja lendab ja lendab .. Taas on aeg möödunud kuukene kokku võtta.

Kordasin kiirelt üle, mida 3-kuused teha peaks oskama. Näiteks peaks olema välja kujunenud magamise ja söömise režiimid. No seda on juba küll. Lisaks sellele hoiab pead juba täitsa hästi, aga vahel ikka väsib ära ka. Natuke on ka oma käsi avastanud. Rohkem satuvad need suhu kui ta magama hakkab jääma.

Vaikselt ja tasapisi hakkab juba pea maas peput ka püsti ajama. Kätesti kinni võttes tahaks ennast istuma tõmmata, aga pea ei tule veel iga kord väga järgi. Ei pööra veel, küljelt ka eriti ei viitsi.

Päevakava on meil praegu umbes selline:

7.30-8.00 hommikune ärkamine

9.00-11.00 (12.00) uinak (oleneb hommikusest ärkamisest)

13.00-16.00 uinak

Millalgi üks pisike powernap ka

19.30-21.30 õhtune magamaminek (ja magama läheb võrevoodisse, peale esimest sööki jääb kaissu)

Öösel sööb u 2-3 korda. On paremaid ja halvemaid öid. Seda terve öö magamist enam ei ole, aga ma teadsin, et seda kauaks ei jätku. Üleüldiselt on söömisega nii, et ta eelistab süüa kohe peale ärkamist, mitte enne uinumist. Vahepeal ajab enne magamaminekut rinna pakkumine ta närvi ja siis ta võib päris pikalt järjest nutta. Siis ei taha ta muidugi eriti magama ka jääda ja tuleb hoopis magama kussutada. Seda õhtust nututralli (loe: röökimist) on viimasel ajal päris tihti. Ja mul pole aimugi, mida ta tahab või ei taha. Nii ma tal siis nutta lasengi ise ta selga paitades või süles hoides, sest no tegelt ka, mu mõistus on otsas.

Magamisest veel rääkida, siis mina näen esimest korda last, kes oskab ise magama jääda. Kui kõht on täis ja meel on hea ning uni ka on, jääbki ta ise magama. Pole aimugi, kas see on jääv või läheb varsti üle, aga väga vahva on.

Söömisest pikka juttu ei tee, sest see on kohutavalt üksluine, aga vähemalt mitte lahja. Ja riided suuruses 62.

Advertisements
Sõstrakese kasvamine

2 kuud armastust

Järjekordne kuu on mööda lennanud ja seda öeldes kõlan ma ilmselt nagu katkine grammofon, aga no mis teha.

Sõstrabeebi on endiselt üks väga tubli pisike preili. Jätkuvalt valjuhäälne ja parajalt nõudlik. Seda viimast praktiseeritakse põhiliselt õhtuti kui on vaja magama minna, aga voodis pikali olemine ei sobi üldse. Õnneks on tavaliselt I. ka ikka kodus ja saab Tikrikese ise magama panna kui mina pisikese hädalisega tegelen. On mitu korda tulnud ette olukorda, kus ma peangi seistes pisipiigat tissitama, sest jumal hoidku kui ma peaksin istuma.. Õnneks kui ta magama jääb, siis magab ikka korralikult. Igaks juhuks mainin, et eelnimetatud olukorda on juhtunud max ühe käe sõrmede jagu ja ülejäänud ajal peab ta ennast eeskujulikult üleval.

Ma praegu täiega naudin, et Sõstrake oma esimese jupi ööunest teeb vähemalt 5-6 tunnise. Parematel päevadel on ta ärganud ka alles 6-7 hommikul, et esimest korda süüa. Voodisse läheb ta vennaga ühel ajal ehk kell 22. Magama jääb umbes kell 23. On paremaid päevi ja halvemaid ehk kõige varasem aeg, mil ta kogemata magama on jäänud, on kell 20.30 ja kõige hilisem 00.30. Lemmik magamisasend on kõhuli. Sedasi on uni kõige rahulikum, muidu on üsna palju läbi une sahmerdamist.

Päevased uned on sellised pisut kaootilisemad. Ainuke nö kindel kellaaeg on lõunauni, mida lapsed ühel ajal teevad ehk kell 13. Eriti lihtne on see muidugi vankris. Toas pisut keerulisem, aga saab ka nii.

See kuu on Sõstrake rohkem “suhtlema” ka hakanud. Kui saavutab silmsideme, siis naeratab ja koogab väga vahvasti. Süda sulab iga kord. Pead hoiab kõhuli olles väga ilusti ja “kolksuga” maha ei kuku kui ära väsib.

Lutiga suhted puuduvad. Asi pole selles, et ma seda talle anda ei tahaks, aga ta ise ei taha. Samas ei näe ma ka vajadust kümmet eri lutti proovida, et leida “see õige”. Loodetavasti läheb temaga sama hästi nagu Tikrikesega.

Riideid kantakse suuruses 62 (2 bodi on suuruses 56 ka veel) ja söögiks ainult rinnapiim.

Perearsti külastame esmaspäeval.

Sõstrakese kasvamine

1 kuu armastust

Esimene kuu on möödunud linnutiivul. Hakka või uskuma, et teise lapsega läheb aeg veel kiiremini. Samas ju loogiline ka, sest selliseid hetki kui saab teha mitte midagi pole just palju.

Siia kuusse on mahtunud palju äratundmisrõõmu, et nagu ma oleks selliseid asju juba teinud ja läbi elanud (vahepeal lugesin läbi ka Tikrikese 1.kuu kokkuvõtte). Aga peatuks nüüd ikkagi Sõstrabeebi arengul.

Beebidest ja lastest rääkides on üks lemmikteemasid alati uni, ei saa mina ka teisiti kui esmalt ikka sellel peatuda. Põhiliselt meeldib tirtsule magada kõhuli. Sedasi teeb ta päeval korralikud pikad kuni 3-tunnised uned. Muidugi eksib hulka ka selliseid 15-minutilisi power nap-e. Öösiti magab ta enamasti ka ikka kolme tunni kaupa. Tuleb ette ka pikemaid unesid, mõnikord ärkab öösel ainult korra. Minu süles meeldiks talle ka magada, aga seda ei saa siin enam eriti tihti lubada, sest vennake nõuab ka oma osa.

Ega need kuusekesed (1-kuused) suurt midagi ju veel ei oskagi. Oma pisikest peakest ainult tõstab kõhuli olles. Oma suurte silmadega vaatab ringi ka, vahepeal nii aruka näoga nagu teaks kõiki maailma tarkusi.

Gaasidega siiani väga probleemi pole olnud. Vahepeal natuke on hädas küll, aga mitte midagi hullu. Suudab ilusti kõik välja punnitada.

Arsti juures saime värsked ilunumbrid ka:

4380g -> 5200g (+820g)

55cm -> 55cm (+0cm ??)

Söögiks ainult rinnapiim ja riided suuruses 56.

Tikrikese kasvamine

12 kuud armastust

Esimene päris sünnipäev on seljataha jäänud ja aeg on viimase kuu kokkuvõte teha. Edaspidi ma neid ilmselt enam iga kuu ei tee, vaid vaatan jooksvalt kui ta midagi uut ja huvitavat teha oskab.


Kusjuures eriti mingeid uusi oskusi lisandunud polegi. Ainult lehvitamise on ära õppinud ja kallistada oskab. No see ka, et kui juua tahab oma tassist, tuleb sellega juurde ja ootab, et keegi kallutaks, sest seda ei ole ta tahtnud siiani ära õppida.


Päevakava on valdavalt sama, mis viimati, nii palju on muutunud, et öösel enam ei söö (kui siis väga harva). Süüa küsib alles kell 6 hommikul, aga siis on kohe ärkamine ka ja seega pole see enam öö. Magamaminekud on paras hullumaja, isegi kui uni on juba kell 21, jääb see põrguline magama alles u 22.30. Seega tundub, et oma närvide säästmiseks on targem ta voodisse panna alles kell 22, sest jube tüütu on seal poolteist tundi vedeleda, seda enam et ma ei saa ju ise ka enne magama jääda.


See kuu tuhises kuidagi nii kiiresti mööda, et ma isegi ei mäleta enam, mis meil veel huvitavat juhtus. Sünnipäevast teen eraldi postituse ja võib olla võtan terve Tikrikese esimese eluaasta ka kuidagi kokku. Arsti juures püüame ka sel nädalal ära käia ja eks siis räägin ilunumbritest ka.

Tikrikese kasvamine

11 kuud armastust 

Märkamatult on möödunud juba terve nädal Tikrikese viimasest minisünnipäevast ja oleme juba päris sünnipäeva ootusele keskendunud. Aga pisike kokkuvõte möödunud kuust tuleb ikka teha.


Meie 11-kuuse põnni päevakava näeb praegu välja umbes selline (absoluutse tõena seda ilmselgelt võtta ei tasu, sest noh ta on laps 😀):

  • Ärkame 6.00 – 7.30 (viimasel ajal on õnneks seda väga varajast ärkamist oluliselt vähemaks jäänud)
  • Umbes kell 8 jaksan ma ennast püsti ajada ja lähme putru keetma.
  • Siis Tikrike sööb. Üritab ikka lusikaga, aga kui kuidagi välja ei tule, annab minu kätte et ma aitaks.
  • Ilmselgelt järgneb söömisele dušš, sest no aimate isegi miks..
  • Kell 10 lähme esimest uinakut tegema. Mina ka tavaliselt 😀 Magame tavaliselt kuni 2 tundi.
  • Peale ärkamist u kell 13 sööb põnn “soolast” toitu.
  • Siis lähme tavaliselt maale. Kui on ilus ilm, müttame õues ja kui ei ole, siis toas.
  • Kell 15 pistan ta vankrisse (olenemata ilmast) ja siis on paar tundi rahu ja vaikust.
  • Peale seda sööb ta “inimeste toitu” või saab rinda. Kuidas tuju on.
  • Ööunne minnakse u kell 21-22.
  • Öösel süüakse u kell 4.
  • Ja kõik kordub taas..

Ahjaa, rinda saab ka enne iga und.

Magamisest pikemalt natuke rääkida, siis viimasel ajal on hakanud see õhtune uinumine jälle kauem aega võtma. Peaks proovima vist pikema vahe jätta, äkki väsib rohkem ära.

Öisete söömistega oleme me jõudnud selleni, et süüakse kell 4. Kui ärkab varem, meelitan veega või kui vett ei taha, võtan niisama kaissu ja magab edasi.

Uutest oskustest on selle kuuga lisandunud asjade august sisse toppimine ehk näiteks üllatusmune pistab pudelisse. Lisaks annab asju kätte ka kui öelda näiteks “aitäh emmele”. Lehvitamist harjutame ka, aga ei taha kuidagi külge hakata.

Samm on juba nii hoogne, et isegi õues joostakse juba ringi. Õues on üldse vahva, saab mulda ja muud jama salaja näost sisse ajada.

Tahtsin korra söömisel ka peatuda. Just sellel hommikusel pudrul , mida ma lasen tal ise süüa. No ise söömisega kaasneb teatavasti see, et putru on ka igal pool mujal kui suus. Oii kui palju ma kuulen selle peale, et see ei ole ikka väga normaalne, et laps sedasi toiduga mängib. Aga, vabandage väga, kuidas ta siis õppima peaks ? Tuleb välja et mina isikikult olin küll ülimalt intelligentne laps, sest keegi ei mäleta, et ma oleks käsipidi taldrikus olnud. Ju ma siis sain lusika esimest korda kätte 5-aastaselt ja sõin koheselt nagu väike viisakas daam. Usun ma jee .. Mu poolest võib Tikrike vabalt ise söömist harjutada. Ega ma kedagi teist tema järelt ju koristama pane (mõtlik nägu).

Pisut sõnu tuleb põnnil juba ka.

“Mäm-mäm” on põhiline ja seda ma kuulen hommikust õhtuni ja põhimõtteliselt õhtust hommikuni ka.

“Em-em” või lihtsalt “em” tähendab “emme”.

“Atäh” samal ajal noogutab ka – “aitäh”

Lisaks saab aru kui ma küsin, kus on pall või kus on sokk.

Lühidalt on ta üks igavesti vahva aktiivne põnn 🙂

Tikrikese kasvamine

10 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud ja kätte on jõudnud Tikrikese eelviimane minisünnipäev.

Tänaseks päevaks on põnn kõndimise asemel juba lausa jooksma hakanud. Lisaks on ta ära õppinud igale poole ronimise – voodi, diivanid, kass kraapimispuu, kolme jalaga taburet vanavanaema juures jne jne. Hullumaja 😀

Sööb Tikrike samamoodi nagu varem, aga selle pisikese erinevusega, et hommikuputru lasen ma tal endal nüüd süüa. Ilmselgelt on siis kõik kohad seda täis, aga no kuidas muidu ta õpib. Mõnikord tuleb lusika kasutamine päris ilusti välja ja teinekord mitte nii hästi. Õnneks aitavad sõrmed vajadusel ta hädast välja. Või siis mina kui üldse midagi ei taha suhu sattuda. Neid vahvaid üle pea pudruseid pilte ma siia ei pane, minu jaoks samas paadis paljaste beebipiltidega, et enda tarbeks ok, aga avalikuks näitamiseks not so much.

Sellesse elukuusse mahtus ka esimene palavik ja see oli kohe ikka päris kõrge. Kõige rohkem näitas kraadiklaas 38.6. Ja see jama kestis kokku 3 päeva. Ma süüdistasin selles alumisi lõikuvaid kihvu, sest need otsustasidki korraga tulla, aga tegelikult ma ei oska arvata, millest see olla võis.

Kui hammastel juba peatuda, siis tänase päeva puhul pistis neljas kihvake ka serva välja. Need neli hammast ka kõik ühe kuu jooksul lõikunud.

Unedega on lood endised. Magab kaks korda päevas – esimene algusega u kell 9 (aga oleneb hommikusest ärkamisest) ja hea õnne korral magab kuni 2 tundi. Teine uni tuleb eelmisest umbes 3,5 – 4 tundi hiljem (oleneb väsimusest), möödub endiselt vankris ja kestab kuni 3 tundi. Ööunne läheb tavaliselt 19 ja 21 vahel, sööb öösel 2x ja ärkab hommikul 6 ja 7 vahel. Ja kõik kordub taas.

Magamise ja söömise ajad ongi ainsad asjad, milles on rutiin. Ülejäänu vaatame, kuidas viitsime. No mängimised jne.

Mille ma ära unustasin .. ?

Ahjaa, ujumas hakkasime uuesti üle mitme kuu käima. Esimene kord klammerdus ta alguses nii kõvasti minu külge ja püüdis üles ronida, et ma poleks pidanud teda isegi kinni hoidma 😀 Pärast harjus jälle ära ja hõljus tuima näoga oma SwimTrainer’iga ringi.

Siia kuusse mahtus ka nööbikese esimene välisreis. Nimelt käisime Lätis. Põnn illegaalina, suveks teen talle ikka ID-kaardi ära, sest siis plaanis uuesti minna. Üheks seal käimise põhjuseks oli uus turvatool, milleks sai Maxi Cosi 2 Way Pearl. Kui keegi tahab sellest rohkem kuulda, andke aga teada.

Ma ausalt püüaks ennast rohkem kokku võtta ja tihemini siia sattuda. Kui on mõni teema, millest ma kirjutada võiks, andke teada 🙂

Tikrikese kasvamine

7 kuud armastust

Märkamatult on mööda lennanud järjekordne kuu. Seekord juba seitsmes. Uskumatu.

Mis vahepealse kuu jooksul Tikrikese arengus toimunud on ? Üks suur verstapost on kindlasti ise istuma hakkamine. Kõigepealt tehti seda kord päevas nii paariks sekundiks. Aga siis järsku ükspäev voodil istus juba tükk aega, jõudsin isegi pildi tehtud ja järgmisel päeval hakkas põrandal ka pikalt istuma. Püsti seista meeldib endiselt ja vaikselt liigub edasi ka näiteks diivanist kinni hoides. Kukkumisi tuleb ette aina vähem, sest tasakaal on muutunud tunduvalt paremaks ja põrandale laskumise oskus ka. Magamisest rääkida, siis jah, kõik on muutusteta. Magama jääb kaisus ja umbes 45 minuti pärast ärkab nuttes. Kui ma ta siis maha rahustan, et ma polegi veel ilma temata Bahamale põrutanud, magab veel mõned tunnid ning siis hommikuni iga 2-3 tunni tagant ärgates ja süües. Ega ta tegelikult väga süüa ei tahagi, paar korda tõmbab, siis keerab ennast eemale ja magab edasi. Ilmselt lihtsalt kontrollib, et ma veel olemas olen. Päevasel ajal on ka paras memmekas. Mõnikord kui juba natuke rohkem väsinud on, ei tohi ma teda üldse üksi jätta ja siis on isegi I. vastunäidustatud, nii kui ma vaateväljast kaon, on kisa lahti.


Üldiselt on meie graafik praegu selline, et hommikul ärkame u 6.30-9.00. Olenevalt siis millal, aga u 2 tundi hiljem tuleb esimene uni, mis tehakse voodis ja u 45 minutit, kui ärkasime väga hilja võib see üldse vahele jääda. Järgmine on aga tavaliselt vankriuni, mis kestab 45 minutit kuni 2 tundi. Enne seda süüakse päeva ainus püree ka. Peale seda u 2 tunni pärast uus uinak jne. See lõunane uni  on viimased paar päeva õnneks jälle pikemat sorti. Vahepeal nädalake magas ta kõik uned lühikesed ja siis sai neid õige palju päeva jooksul, aga nöps ise oli ikka viril. Viimase uinaku pean ma tal ka kindlasti vankrisse sättima või vähemalt autosse, sest vastasel juhul ta magama ei jää, mingil põhjusel pole ta seda eriti armastanud voodis teha jah. Ööunne läheb põnn 20.00-22.00. Oleneb, mis kell viimasest unest ärgati ja kaua uinumine aega võtab.

Püreede söömisest rääkida, siis Tikrike ei ole eriti isukas. No kuu aega on ta siiani neid söönud ja ma eeldasin, et selle aja peale on olukord selline, et “anna ainult kätte”, aga pigem on selline, et “emme, ära topi mulle seda jama”. Siiani olen leidnud 3 köögiviljapüreed (Hipp’i valge porgand, kodune suvikõrvits ja Hipp’i kõrvitsapüree), mille peale teeb ta ise suu hea meelega lahti ja lausa ootab, et see lusikas kiiremini kohale jõuaks. Puuviljapüreed jäetakse kõik mulle süüa. Täna andsin Põnn’i mangopüreed ja lõpuks ometi tegi ta suu vabatahtlikult lahti. Ühtegi mitmest köögiviljast püreed ta ei söö. Millal ma talle sedasi liha saan üldse andma hakata, aru ma ei saa..

Üldiselt on Tikribeebiga veedetud aeg puhas rõõm. Ma naudin sajaga emaks olemist ja seda nö puhkust.