Tikrikese kasvamine

12 kuud armastust

Esimene päris sünnipäev on seljataha jäänud ja aeg on viimase kuu kokkuvõte teha. Edaspidi ma neid ilmselt enam iga kuu ei tee, vaid vaatan jooksvalt kui ta midagi uut ja huvitavat teha oskab.


Kusjuures eriti mingeid uusi oskusi lisandunud polegi. Ainult lehvitamise on ära õppinud ja kallistada oskab. No see ka, et kui juua tahab oma tassist, tuleb sellega juurde ja ootab, et keegi kallutaks, sest seda ei ole ta tahtnud siiani ära õppida.


Päevakava on valdavalt sama, mis viimati, nii palju on muutunud, et öösel enam ei söö (kui siis väga harva). Süüa küsib alles kell 6 hommikul, aga siis on kohe ärkamine ka ja seega pole see enam öö. Magamaminekud on paras hullumaja, isegi kui uni on juba kell 21, jääb see põrguline magama alles u 22.30. Seega tundub, et oma närvide säästmiseks on targem ta voodisse panna alles kell 22, sest jube tüütu on seal poolteist tundi vedeleda, seda enam et ma ei saa ju ise ka enne magama jääda.


See kuu tuhises kuidagi nii kiiresti mööda, et ma isegi ei mäleta enam, mis meil veel huvitavat juhtus. Sünnipäevast teen eraldi postituse ja võib olla võtan terve Tikrikese esimese eluaasta ka kuidagi kokku. Arsti juures püüame ka sel nädalal ära käia ja eks siis räägin ilunumbritest ka.

Tikrikese kasvamine

11 kuud armastust 

Märkamatult on möödunud juba terve nädal Tikrikese viimasest minisünnipäevast ja oleme juba päris sünnipäeva ootusele keskendunud. Aga pisike kokkuvõte möödunud kuust tuleb ikka teha.


Meie 11-kuuse põnni päevakava näeb praegu välja umbes selline (absoluutse tõena seda ilmselgelt võtta ei tasu, sest noh ta on laps 😀):

  • Ärkame 6.00 – 7.30 (viimasel ajal on õnneks seda väga varajast ärkamist oluliselt vähemaks jäänud)
  • Umbes kell 8 jaksan ma ennast püsti ajada ja lähme putru keetma.
  • Siis Tikrike sööb. Üritab ikka lusikaga, aga kui kuidagi välja ei tule, annab minu kätte et ma aitaks.
  • Ilmselgelt järgneb söömisele dušš, sest no aimate isegi miks..
  • Kell 10 lähme esimest uinakut tegema. Mina ka tavaliselt 😀 Magame tavaliselt kuni 2 tundi.
  • Peale ärkamist u kell 13 sööb põnn “soolast” toitu.
  • Siis lähme tavaliselt maale. Kui on ilus ilm, müttame õues ja kui ei ole, siis toas.
  • Kell 15 pistan ta vankrisse (olenemata ilmast) ja siis on paar tundi rahu ja vaikust.
  • Peale seda sööb ta “inimeste toitu” või saab rinda. Kuidas tuju on.
  • Ööunne minnakse u kell 21-22.
  • Öösel süüakse u kell 4.
  • Ja kõik kordub taas..

Ahjaa, rinda saab ka enne iga und.

Magamisest pikemalt natuke rääkida, siis viimasel ajal on hakanud see õhtune uinumine jälle kauem aega võtma. Peaks proovima vist pikema vahe jätta, äkki väsib rohkem ära.

Öisete söömistega oleme me jõudnud selleni, et süüakse kell 4. Kui ärkab varem, meelitan veega või kui vett ei taha, võtan niisama kaissu ja magab edasi.

Uutest oskustest on selle kuuga lisandunud asjade august sisse toppimine ehk näiteks üllatusmune pistab pudelisse. Lisaks annab asju kätte ka kui öelda näiteks “aitäh emmele”. Lehvitamist harjutame ka, aga ei taha kuidagi külge hakata.

Samm on juba nii hoogne, et isegi õues joostakse juba ringi. Õues on üldse vahva, saab mulda ja muud jama salaja näost sisse ajada.

Tahtsin korra söömisel ka peatuda. Just sellel hommikusel pudrul , mida ma lasen tal ise süüa. No ise söömisega kaasneb teatavasti see, et putru on ka igal pool mujal kui suus. Oii kui palju ma kuulen selle peale, et see ei ole ikka väga normaalne, et laps sedasi toiduga mängib. Aga, vabandage väga, kuidas ta siis õppima peaks ? Tuleb välja et mina isikikult olin küll ülimalt intelligentne laps, sest keegi ei mäleta, et ma oleks käsipidi taldrikus olnud. Ju ma siis sain lusika esimest korda kätte 5-aastaselt ja sõin koheselt nagu väike viisakas daam. Usun ma jee .. Mu poolest võib Tikrike vabalt ise söömist harjutada. Ega ma kedagi teist tema järelt ju koristama pane (mõtlik nägu).

Pisut sõnu tuleb põnnil juba ka.

“Mäm-mäm” on põhiline ja seda ma kuulen hommikust õhtuni ja põhimõtteliselt õhtust hommikuni ka.

“Em-em” või lihtsalt “em” tähendab “emme”.

“Atäh” samal ajal noogutab ka – “aitäh”

Lisaks saab aru kui ma küsin, kus on pall või kus on sokk.

Lühidalt on ta üks igavesti vahva aktiivne põnn 🙂

Tikrikese kasvamine

10 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud ja kätte on jõudnud Tikrikese eelviimane minisünnipäev.

Tänaseks päevaks on põnn kõndimise asemel juba lausa jooksma hakanud. Lisaks on ta ära õppinud igale poole ronimise – voodi, diivanid, kass kraapimispuu, kolme jalaga taburet vanavanaema juures jne jne. Hullumaja 😀

Sööb Tikrike samamoodi nagu varem, aga selle pisikese erinevusega, et hommikuputru lasen ma tal endal nüüd süüa. Ilmselgelt on siis kõik kohad seda täis, aga no kuidas muidu ta õpib. Mõnikord tuleb lusika kasutamine päris ilusti välja ja teinekord mitte nii hästi. Õnneks aitavad sõrmed vajadusel ta hädast välja. Või siis mina kui üldse midagi ei taha suhu sattuda. Neid vahvaid üle pea pudruseid pilte ma siia ei pane, minu jaoks samas paadis paljaste beebipiltidega, et enda tarbeks ok, aga avalikuks näitamiseks not so much.

Sellesse elukuusse mahtus ka esimene palavik ja see oli kohe ikka päris kõrge. Kõige rohkem näitas kraadiklaas 38.6. Ja see jama kestis kokku 3 päeva. Ma süüdistasin selles alumisi lõikuvaid kihvu, sest need otsustasidki korraga tulla, aga tegelikult ma ei oska arvata, millest see olla võis.

Kui hammastel juba peatuda, siis tänase päeva puhul pistis neljas kihvake ka serva välja. Need neli hammast ka kõik ühe kuu jooksul lõikunud.

Unedega on lood endised. Magab kaks korda päevas – esimene algusega u kell 9 (aga oleneb hommikusest ärkamisest) ja hea õnne korral magab kuni 2 tundi. Teine uni tuleb eelmisest umbes 3,5 – 4 tundi hiljem (oleneb väsimusest), möödub endiselt vankris ja kestab kuni 3 tundi. Ööunne läheb tavaliselt 19 ja 21 vahel, sööb öösel 2x ja ärkab hommikul 6 ja 7 vahel. Ja kõik kordub taas.

Magamise ja söömise ajad ongi ainsad asjad, milles on rutiin. Ülejäänu vaatame, kuidas viitsime. No mängimised jne.

Mille ma ära unustasin .. ?

Ahjaa, ujumas hakkasime uuesti üle mitme kuu käima. Esimene kord klammerdus ta alguses nii kõvasti minu külge ja püüdis üles ronida, et ma poleks pidanud teda isegi kinni hoidma 😀 Pärast harjus jälle ära ja hõljus tuima näoga oma SwimTrainer’iga ringi.

Siia kuusse mahtus ka nööbikese esimene välisreis. Nimelt käisime Lätis. Põnn illegaalina, suveks teen talle ikka ID-kaardi ära, sest siis plaanis uuesti minna. Üheks seal käimise põhjuseks oli uus turvatool, milleks sai Maxi Cosi 2 Way Pearl. Kui keegi tahab sellest rohkem kuulda, andke aga teada.

Ma ausalt püüaks ennast rohkem kokku võtta ja tihemini siia sattuda. Kui on mõni teema, millest ma kirjutada võiks, andke teada 🙂

Tikrikese kasvamine

7 kuud armastust

Märkamatult on mööda lennanud järjekordne kuu. Seekord juba seitsmes. Uskumatu.

Mis vahepealse kuu jooksul Tikrikese arengus toimunud on ? Üks suur verstapost on kindlasti ise istuma hakkamine. Kõigepealt tehti seda kord päevas nii paariks sekundiks. Aga siis järsku ükspäev voodil istus juba tükk aega, jõudsin isegi pildi tehtud ja järgmisel päeval hakkas põrandal ka pikalt istuma. Püsti seista meeldib endiselt ja vaikselt liigub edasi ka näiteks diivanist kinni hoides. Kukkumisi tuleb ette aina vähem, sest tasakaal on muutunud tunduvalt paremaks ja põrandale laskumise oskus ka. Magamisest rääkida, siis jah, kõik on muutusteta. Magama jääb kaisus ja umbes 45 minuti pärast ärkab nuttes. Kui ma ta siis maha rahustan, et ma polegi veel ilma temata Bahamale põrutanud, magab veel mõned tunnid ning siis hommikuni iga 2-3 tunni tagant ärgates ja süües. Ega ta tegelikult väga süüa ei tahagi, paar korda tõmbab, siis keerab ennast eemale ja magab edasi. Ilmselt lihtsalt kontrollib, et ma veel olemas olen. Päevasel ajal on ka paras memmekas. Mõnikord kui juba natuke rohkem väsinud on, ei tohi ma teda üldse üksi jätta ja siis on isegi I. vastunäidustatud, nii kui ma vaateväljast kaon, on kisa lahti.


Üldiselt on meie graafik praegu selline, et hommikul ärkame u 6.30-9.00. Olenevalt siis millal, aga u 2 tundi hiljem tuleb esimene uni, mis tehakse voodis ja u 45 minutit, kui ärkasime väga hilja võib see üldse vahele jääda. Järgmine on aga tavaliselt vankriuni, mis kestab 45 minutit kuni 2 tundi. Enne seda süüakse päeva ainus püree ka. Peale seda u 2 tunni pärast uus uinak jne. See lõunane uni  on viimased paar päeva õnneks jälle pikemat sorti. Vahepeal nädalake magas ta kõik uned lühikesed ja siis sai neid õige palju päeva jooksul, aga nöps ise oli ikka viril. Viimase uinaku pean ma tal ka kindlasti vankrisse sättima või vähemalt autosse, sest vastasel juhul ta magama ei jää, mingil põhjusel pole ta seda eriti armastanud voodis teha jah. Ööunne läheb põnn 20.00-22.00. Oleneb, mis kell viimasest unest ärgati ja kaua uinumine aega võtab.

Püreede söömisest rääkida, siis Tikrike ei ole eriti isukas. No kuu aega on ta siiani neid söönud ja ma eeldasin, et selle aja peale on olukord selline, et “anna ainult kätte”, aga pigem on selline, et “emme, ära topi mulle seda jama”. Siiani olen leidnud 3 köögiviljapüreed (Hipp’i valge porgand, kodune suvikõrvits ja Hipp’i kõrvitsapüree), mille peale teeb ta ise suu hea meelega lahti ja lausa ootab, et see lusikas kiiremini kohale jõuaks. Puuviljapüreed jäetakse kõik mulle süüa. Täna andsin Põnn’i mangopüreed ja lõpuks ometi tegi ta suu vabatahtlikult lahti. Ühtegi mitmest köögiviljast püreed ta ei söö. Millal ma talle sedasi liha saan üldse andma hakata, aru ma ei saa..

Üldiselt on Tikribeebiga veedetud aeg puhas rõõm. Ma naudin sajaga emaks olemist ja seda nö puhkust.

Tikrikese kasvamine

6 kuud armastust

Kuidagi uskumatult kiiresti on jõudnud kätte see nö suurem ja tähtsam minisünnipäev. Alles ma ju kohtusin oma pisikese pätiga, kuidas ta juba nii suur on ?!

Viimase kuu suurimad saavutused on kahtlemata roomamise lõpetamine ja käputama hakkamine ning muidugi enda tugede najal püsti ajamine. No seda käputamist ma teadsin oodata, sest põrandal selles asendis oskas ta juba mõnda aega olla, aga seda püsti tõusmist ei lootnud ma küll veel niipea näha. Tegelikult oleks ju võinud kannatada küll vähe kauem sellega, sest korraliku tasakaalu puudumine viib teda pahatihti teadagi milleni. Õnneks ta tasapisi hakkab aru saama, kuidas ennast põrandale tagasi lasta. Tavaliselt kukutab ennast istuli kuigi ise veel istuda ei oska. Istub siiani “poolikult” ja üks käsi peab maha toetama.

Tikrikeses on pead tõstnud ka väike avastaja, kellele enam ainult elutoas olemisest ei piisa. Nüüd on vaja kõik teised toad ka läbi uurida. Mina pean kogu aeg turvama, sest see totupall ajab ennast igal pool, kus vähegi võimalik, püsti ning neid mats-ja-maa-ühendus-juhtumisi on juba küllalt olnud. Läbi uuritakse nii liivane esik ja jalatsid kui ka kassi sööginõud. Õnneks Miku liivakasti pole veel märganud kuigi avastusretked on teda juba ka vannituppa viinud.

Magamisest rääkida, siis kolis ta mingil hetkel tagasi meie voodisse, sest oma voodis jäi ta magama nutuga, hoolimata sellest, et ma ta kõrval istusin. Nüüd sujub kõik valutumalt ja Tikribeebi ise magab ka tunduvalt paremini kui enne. Ükspäev avastasin, et ta oskab ennast läbi une kõhult seljale ka keerata, seda ei ole ta ärkvel olles minu nähes veel teinud, sest no milleks.. Sedasi ju edasi liikuda ei saa. Päevastest magamistest rääkida, siis üldiselt on tal 3 uinakut – esimesed kaks sellised umbes pool tundi kuni tund ja viimane pikem umbes 2-2,5 tundi (oleneb ilmselt eelmiste pikkustest). Kui juhtume hommikul hiljem ärkama ja esimene uinak vahele jääb, tuleb ette ka 3-tunniseid unesid.

Eile ehk päev enne 6-kuuseks saamist, sai ta oma esimese ampsu püreed. Välja ei sülitanud, aga otseselt ei osanud ka seisukohta võtta, et mis värk sellega nüüd on. Mina aga olengi nüüd kimbatuses, mida millega segada ja mida millises järjekorras anda. Eks konsulteerin emaga ja kolmapäeval arstiga ka. Ma ootasin selle püreemajandusega sellepärast nii kaua, et ta võttis siiani kaalus niisama ka väga hästi juurde ja nagunii jõuab ta terve oma elu tahket toitu süüa ning seega milleks seda niigi habrast organismi liialt vara koormata. Nojah, ja siis ma loen, kuidas mõni hakkas lisa andma juba 3-kuusele beebile, sest no ta on kõigile oma eelnevatele lastele ka andnud ja kõik elavad. Hea argument, NOT ! Eks vanasti olid jah asjad teistmoodi, mulle keedeti ka tummi jm selliseid kaheldava väärtusega asju, elan ka, aga me keegi ei tea, võib olla oleks mul näiteks vähem allergiad kui ma oleks ka korralikult pool aastat ainult rinnapiima peal elanud (mul ema jäi haigeks ja seetõttu oli sunnitud paar nädalat peale mu sündi lõpetamata rinnaga toitmise). Õnneks nüüdseks on teadlased välja mõelnud, kuidas neile beebidele ikkagi kõige parem on. See muidugi ei välista võimalust, et kui mina kunagi vanaemaks saan, on jälle muud asjad välja uuritud 🙂

Tikrikesel on ka üsna elav seltsielu – esmaspäeviti saame kokku teiste maibeebidega (kui kõik muidugi terved on), teisipäeviti oleme see kuu käinud beebimassaaži õppimas (homme on viimane kord ja ilmselt ma siis kirjutan ka sellest kokkuvõtvalt natuke), kolmapäeviti on plaanis hakata beebikoolis käima (see vist on üle nädala, eks siis räägin kui käidud saab) ja neljapäeviti on ujumine (millest ma juba kirjutasin SIIN). Tegevust jätkub meil seega. Keegi võiks veel mingeid vahvaid ringe ja tegevusi välja mõelda, kuhu saaks beebiga minna. Väga ette planeerida ei saa, sest kunagi ei tea, kuidas põnnil tuju on või kuidas ta uneajad jooksevad, aga no midagi ikka.

Kokkuvõtvalt on Tikribeebi lihtsalt maailma kõige parem laps keda endale tahta, aga no milline ema seda oma lapse kohta ei ütleks. Tujud on tal valdavalt head, naerab ja jutustab kõigiga. Jaurab siis kui on väsinud või kõht on tühi. Või kui ma ei luba tal kuskil turnida. Ütlesin talle hommikul, et emad peavadki lapsi kiusama, küll nad kunagi aru saavad, et see ainult nende enda heaoluks. Mõnikord ma vaatan teda ja mõtlen, kuidas kogu see suur armastus minu sisse üldse ära mahub ja kuhu see armastus siis veel mahuks kui lapsi rohkem kui üks on, sest ausalt, ma päris tihti tunnen, et lähen lihtsalt armastusest lõhki. Okei, tavaliselt see, mis kuhjaks peal on, väljub silmade kaudu.. 😀

Tikrikese kasvamine

5 kuud armastust

Oo, õnnistatud ajavool, palun peatu ! Ma alustan vist iga minisünnipäeva postitust sarnase lausega, aga ausalt, kuidas juba (!!) 5 kuud ?!

Millega Tikrike meid viimase kuu jooksul siis rõõmustanud on ? Eelkõige ikka sellega, et on selline pisike vahva tegelane nagu ta on ja muidugi iga päevaga üha asjalikum. Uutest oskustest on lisandunud põrandal üle parema õla seljalt kõhule keeramine (enne tegi ta seda ainult voodis), roomamine, käpuli ajamine, käpuli asendis tagumiku püsti ajamine (nagu väike kolmnurk mul siin keset tuba) ja käpuli asendis edasi-tagasi kiigutamine. Üks väga vahva uus asi on see kui ta on kuskil pikali ja tahab sülle, mina ajan oma käed tema poole, et no tule sülle ja tema ajab siis enda omad vastu.

Processed with VSCO with hb1 preset

Lisaks uutele oskustele on ta avastanud nüüd ka erinevad sildikesed ja lipsukesed jm sarnased asjad. Õhtuti voodisse ta panen, hakkab näiteks voodipehmenduse paelu lahti harutama.

Ahjaa, suurt uudist ma polegi veel rääkinud. Tikrike magab u nädal aega juba oma voodis. Või no tähendab, et ööunne jääb oma voodis, aga kuna ta päris mitu korda öösel ikkagi üles ärkab, magab ta enamiku ööst ikkagi meie kaisus. Päevaunesid ei ole ma ka veel suutnud teda oma voodis tegema panna, sest nendega on nii, et esimese une teeb ta meie voodis, sest jääb tissiga magama, teine uni on viimasel ajal õues ja loksub vankris magama (kui läheb hästi, magab kauem kui pool tundi), kolmas ja/või neljas (oleneb kui kaua ta enne magas) jälle meie voodis, sest jääb tissiga magama. Kui ma teda sealt kuskile tõstma hakkaksin, võiksin ma ainult ise magada, sest ta ärkab üles sellepeale. Sama jutt ka öösiti voodisse tagasi tõstmisega. Olen proovinud, aga ei viitsi jahmerdada, las pigem magab. Ööunne jääb ta aga niivõrd kuivõrd ise, see tähendab, et tõstan ta peale sööki tema voodisse, laulan unelaulu ära ja teen musid-paid ära ning tulen teise tuppa.Vahepeal käin teda uuesti õiget pidi ja selili panemas ning tulen jälle ära. Mõnikord on vaja veel laulda või pead paitada, aga ühel hetkel ta magama jääb. Minu padi on tal ka kaisus, talle meeldib oma nina sinna sisse pista. Ma olen mõelnud, kumb on parem variant, kas see, et ma käin teda seal tõstmas või see kui ma laseks tal oma ukerdamised ära ukerdada. Ei tea veel ja teist varianti pole proovinud ka.

Processed with VSCO with q1 preset

Ma otsustasin ta tema voodisse magama panna sellepärast, et kuna ta on juba üks väike aktivist, siis padjad mõlemal pool teda enam kinni ei hoia.. Aga see voodivahetus on tinginud selle, et ta ärkab jälle vähemalt 3x öö jooksul. Vahepeal saime kahe korraga hakkama. Aga no see on väike hind selle eest maksta, kui ma saan vältida ta voodist alla kukkumist.

Lisatoitu ma talle veel ei anna. Suvikõrvitsapüree on sügavkülmas juba muidu ootel, aga nüüd ma ootan seda aega, millal ma ise tunnen, et nüüd on õige aeg. Ilmselt me kuskil lähema kuu jooksul ikkagi mäkerdama hakkame.

Tema liikumisviisidest rääkides mainisin ma enne, et ta õppis roomama. Noo jaaah.. Peale seda kui ta õppis ennast käpuli ajama, on tema lemmik liikumisviis hoopis “viskumine”. Ma iga kord hoian hinge kinni, et ta ennast ära ei lööks. Voodis ikka viskub väga julgelt, sest seal on hea pehme kui nina tekis kinni on. Põrandal ta õnneks niiii hoogsalt seda ei tee ja vahest ikka natuke roomab kah. Aga tundub, et ta pigem tahaks käputada, aga ei oska veel käsi vastavalt tööle saada.

Processed with VSCO with hb1 preset
Tulevane itimees vist oma isikliku arvuti, telefoni ja puldiga 😀

Mis siis veel ? Ahjaa, Tikrike sai oma esimese nohu kuskilt. Mingi aeg kui ma ise nohus olin, tal õnnestus pääseda. Nüüd korjas ise kuskilt üles. Allergia tuli talle ka kallale. Põlveõndlad läksid koledaks. Arvasin alguses, et see kanepileib, mida ma siin mingi aeg sõin, aga ta on siiani pisut täpiline. Või siis lihtsalt läheb päris kaua aega enne kui allergiatekitajad päriselt ära kaovad.

Hambaid tal veel ei ole, ei paista ka. Küll aga ilastab ta juba mitu kuud ja näppe (ja kõike muud) topib ka väga hoogsalt suhu, seal hulgas ka minu ja I. sõrmi 😀 Küsisin ema käest, millal mul hambad tulid, et ehk ka kuidagi natukene pärilik ja vastas, et kuskil 8-kuuselt. Ühesõnaga aega on 😀

Riideid kannab põnn suuruses 62/68.

Nüüd aga ootame põnevusega, mis uuel kuul meile pakkuda on.

Tikrikese kasvamine

4 kuud armastust

Oh, kuidas ma tahaks aja peatada, et mu beebi oleks kauem beebi.. Nüüd on Tikrike ametlikult lisatoidu ealine. Veel natukene vähem beebi 😦

Eelmise kuu lõpu ilu-ja jõunumbrid on vilja kandnud ja nüüdseks suudab Tikrike ennast huvipakkuva asja suunas vinnata küll. Eriti hea on seda teha siis kui on kuskilt kinni haarata, et käte jõul edasi liikuda, aga saab hakkama ka ilma. Ta suudab oma ülakeha kätega üles lükata ja oskab ka põlvi (peaaegu) kõhu alla tõmmata, aga koos need veel ei toimi. Sedasi ongi mõnikord tulemuseks pahur Tikrike, sest ta ei saa hakkama soovitud asjaga.

img_20160921_202856

Seljalt kõhule keeramise on ta ka selgeks saanud. Juhtub ka vastupidi. Ma tükk aega juba mõtlen, kuidas ma tean, kas see oli tahtlikult või tahtmatult. Igal juhul oleme me jõudnud sinnani, et väga ei tihka enam teda üksi voodile ja diivanile jätta, sest ta lihtsalt krutib ennast sealt maha.

Häälega naermine on ka juba päevakorras täitsa olemas. Siiani on hirmus naljakateks ostunud minu tobedused ja mu vanemate koer 😀

img_20160910_205606
Sürgavere laadal. Põnn sai esimese rekkasõidu kogemuse.

Peatudes aga vanal heal magamise teemal, siis magab ta endiselt poole tunni kaupa, erandiks pealelõunane 3-tunnine uinak. Endiselt pole me üritanud teda tema voodisse magama panna. Otsustasin, et kui 4-kuuseks saab, hakkab oma voodis magama. Arvasin, et kaks muutust korraga pole hea, sest otsustasin ka ühtlasi, et aitab magama kussutamisest, vaid tuleb ise magama jääda. Tegelikult esimese sammu selle suunas tegin ma tema enda soovil, sest ühel õhtul ei tahtnud ta mul enam süles püsida, ainult jorises. Pistsin siis voodisse, et paitan pead ja hoian lutti suus, ei sobinud noormehele see ka, ikka jorises. Läksin siis ära, enne soovisin head ööd jne, arvasin, et nagunii ei sobi see üksiolek talle, aga.. natukene aega jutustas ja siis magas. Tükk aega ei suutnud uskuda. Järgmisel päeval õnnestust see ka, aga sealt edasi mitte enam nii hästi. Üleüldse on ta jälle “beebistunud” ning see palju kiidetud 22.30-06.30 magamine on praeguseks unustatud ja asendunud 3x öö jooksul söömisega. Ilmselt see on mingisugune ealine iseärasus, sest teised beebigrupis kurdavad sarnase asja üle. Loodetavasti see kaua ei kesta, sest ma olen niiiiii väsinud.. Elu õied või asjad 😀 Sellistelt aga ei tea ma küll, kuidas ta üleüldse oma voodis magada saaks. Et magama jääb küll seal, aga peale öiseid söömisi jääb nagunii mu kaissu, sest ma kukun ise ära igakord..

img_20160922_190724
Goodbye summer, hello fall ! ehk sügise esimene päev

Riietest rääkides, saatsin ma lõplikult teenitud puhkusele suuruse 56 ja kasutame täielikult suurust 62. Need kaks Lindex’i 56 suuruses bodi jäidki väikeseks hoopis enne kaelaaugust kui kehast ja varrukad jäid ka lühikeseks.

Ilunumbrid saame seekord kuskil oktoobri keskel, sest 4,5-kuuselt on järgmise vaktsiini kord. Eks ole näha, millal täpsemalt me ennast kätte võtame ja Väätsale sõita viitsime.

img_20160919_150446