8 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud.


Seekord möödunud kuule tagasi vaadates, ei paistagi nii palju uusi oskusi, pigem on olemasolevaid edasi arendatud. Lisandunud on ainult iseseisvalt ilma tugedeta seismine. Tasapisi üritab Tikrike ka ennast põrandalt püsti ajada, aga tasakaal kaob enne ära. Sellest kiirusest,millega ta tugede najal liigub, ei maksa üldse rääkida. Või sellest kui kiiresti ta vaesele kassile järele jõuab. 


Söömise kohapealt tegi põnn suure arengu siis kui lisasin menüüsse liha. Peale seda ongi suhe püreedega selline, et “anna ainult kätte”.  Enam ei oskagi lemmiksööki välja tuua, sest kõik “soolane” läheb hea meelega. Umbes poole kuu pealt hakkasin andma ka tükilist toitu, esimene sisaldas kartulitükke ja sellega väga hästi ei läinud. Aga peale seda üritab mul isegi võileivad käest ära süüa. Kala on ka püreena juba söönud ja maitseb küll. Üleüldse sööb Tikrike palju mitmekülgsemalt kui näiteks mina. Ahjaa, praeguseks sööb ta lisatoitu kaks korda päevas – hommikul putru ja lõunal erinevaid köögiviljapüreesid lihaga + magustoiduks puuviljapüreed.


Mulle meeldib nöpsu omaette mängimise oskus ka. Paar korda on ta ennast ise naerma ajanud. Nii vahva on vaadata teda kui loobib näiteks puulusikat ja ise lõkerdab elu eest. Lemmikmänguasjaks on kahtlemata vanavanaema juures olev klaver. Tore on näha, kuidas ta täiesti sihilikult neid nuppe/klahve vajutab.


Korraks magamisel peatuda, siis ma pean mainima, et täitsa ok on praegu. Mr Murphy, silmad kinni ! Magama jääb ta umbes kell 21-22 ja esimese hooga magab u  5 tundi. Magama jääb minu kaisus, aga see on küll viimane asi, mis mind häirib. Hommikul ärkab u 7 -8.30 ja esimene uinak saabub u 2,5-3,5 tundi hiljem. Seda saab vabalt teha voodis ja hea õnne korral magab isegi 1,5 tundi. Teine uni on ikka endiselt vankriuni ja ajaliselt kestab kuni 3,5 tundi. Et siis jah, enamasti saame kahe unega hakkama. Mõnikord tuleb muidugi kolme ka ette, kui juhtub “valedel” aegadel magama.


Ongi vist jälle tähtsaimad asjad kirja saanud. Kui on midagi, millest ma veel kirjutada võiks, andke ags teada.

Oh küll ma olen terve jaanuari siin aktiivne olnud .. Yeah right, eksole. Ilmselt võtsin ma omale pisikese talvepuhkuse. Ma ei luba midagi selle kohta, et järgmisel kuul asi paraneb, aga no ma võin ju proovida. 

Tegelikult on mul draft‘is mitu ootel postitust, aga pole nagu sellist tunnet, et tahaks neid avaldada.

Ainus nö kindel postitus, mille ilmumises saab kindel olla , on homne Tikrikese minisünnipäeva postitus.

Meie jõulud 2016 #1

Esimene jõulupidu Lehtses I. vanemate juures on õnnelikult seljataha jäetud ja nüüd võib hakata ootama aastavahetuse/mu õe sünnipäeva istumist minu vanemate juures.

Nagu ikka, kui on vaja, et laps magaks mingitel kindlatel kellaaegadel, ta seda ei tee. Hoolimata sellest, et viimased kuu aega on ta maganud ühtemoodi. Kellaajaliselt natuke erinevalt, aga alati ühe kaua. Kuna Tikrike otsustas uue graafiku kasuks, pidin ma minema I.-ga eraldi, sest ta pidi oma tütre ka veel enne peale võtma. Mina aga püüdsin sõidud sättida põnni uneaegadele. Etteruttavalt mainin, et õnneks tagasisõit kulges väga hästi ja ilma kisata, seda ma pelgasin kõige rohkem. 

Nüüd aga kingitustest. Tikribeebi sai onult seguauto ja vanavanematelt puidust tähtede-numbritega klotsid, SwimTrainer ujumisrõnga ning vanniraamatu. Klotsid olid hoopis minu jaoks kõige suurem hitt, põnn ise ainult lükkab ümber minu ehitatud torne. Seguautoga sõidab mööda tuba ringi küll, aga auto on enamasti külili, no vähemalt on tal asjast mingi ettekujutus olemas. 

Kui nüüd jõulutundest rääkida, siis on mulle tunne, et lapsega olles möödub aeg kuidagi teisiti ja kui ma kalendrisse ei vaataks, ei saaks arugi, et see aeg aastas käes on, sest no õues on pigem midagi sügise laadset.


Lõpuks ometi sain Tikrikesest ta vanaema ja õega ka pildid. Siiani olin ma poisiga koos pildile püüdnud ainult oma perekonna. Esimese poolaasta fotoraamatusse enam ei pääsenud, aga ega see teinegi halvem pole 🙂

Poolikud mõtted

Mu pea on täis umbes mustmiljon poolikut mõtet, mida ma ei oska lõpuni mõelda, et nendest korralik postitus koostada. Seega panen nad kõik lühidalt kirja, sest selline vaikus siin ei ole viimasel ajal enam tavaks. 

  • Ükspäev jalutades mõtlesin ma, et vahet pole, kas ma olen oma elus teinud rohkem õigeid või valesid valikuid, olen ma õnnelik selle üle, kus ma praeguseks olen- mul on maailma kõige armsam laps ja täitsa hea mees. Tänasel päeval ma muud ei tahagi.
  • Tikrike on iga päevaga üha asjalikum ja tegusam. Varsti ei jõua ma temaga enam sammugi pidada. 
  • Jalutada on mõnus ! 5km maha käia pole mingi probleem. Parematel päevadel (loe: kui põnn kaua magab) kõnnin 10-15km nagu nalja.
  • Pühapäeval (18.12) sain ma tädiks. Nüüd on mul kellelegi sitse-satse, kleidikesi ja lipsukesi osta. Uskumatu, et üks tutikas beebi nii pisike võib olla. Tikrike oli kilo raskem ja 3cm pikem. Ja ma ei mäleta, et ma oleks teda siis nii hirmus pisikeseks pidanud kui nüüd oma õetütart.
  • Mõtlen aegajalt et võiks ka omale FB lehe teha, aga siis jälle hakkan kartma, et äkki keegi ei  like seda ja siis istun üksinda seal ja tunnen häbi. Ilmselt sõbrad-tuttavad ja pere ikka moe pärast selle klõpsu teevad, aga no ikkagi #Firstworldproblems
  • Ma ei tea, kuhu kõik mu mõtted kadusid, et ei oska korralikult kirjutada või ei ole mul praegu midagi öelda. 
  • Jõule ootan ka. Sellel aastal kohe eriti palju. Aga lumi võiks maha tulla, tuleks jõulutunne ka tagasi, aga ilmselt on need seekord ka mustad nagu siin viimastel aastatel kombeks on.

    Mõnus on vahelduseks erinevad mõttelõngad ühte kohta kokku panna. Varsti püüan korralikult kirjutada.

    Chit Chat

    On selline ütles, et parem hilja kui mitte kunagi. Aga kui hilja on liiga hilja ? Praegu on igal juhul juba liiga hilja teha aprilli, aga ka mai kokkuvõtet.. Mis seal ikka. Eks ma teine kord proovi uuesti..

    Oma järjekorda ootab “töörõõmude” postitus, aga ei suuda ma ennast kuidagi kätte võtta, see kirja panna. Ja no see läheb nagunii parooli alla ka. Aga tulevastele põlvedele meenutuseks (või nii) ma neid kirjutangi.

    Ega siin täna midagi targemat tulemas polegi.

    EDIT: Meelde tuli ! Ma tahtsin jagada oma pahameelt selle üle, kuidas pole absoluutselt tore kui kõik asjad korraga katki suvatsevad minna. Kõigepealt pesumasin ja täna hommikul korraga kohvimasin ja mu läpakas. Ma olin nagu närvihaige (kohvitusest) jalutu või kätetu (sorry meelevaldse võrdluse pärast). Ma vajan läpakat blogimiseks. Jajah, mitte selle blogi jaoks siin, nagunii kirjutan väga harva, küll aga teise jaoks, mis on suunatud postkaartidele ja kus ma olen ikka väga aktiivne. Tahvelarvuti külge ei saa kahjuks ühendada printerit, et kaarte skännida saaks ja nii ma seadsingi sammud Klick’i, kust osta kõige odavam arvuti, mis neil tootevalikus oli. Kätte sain. Ning täna terve päev on tänuväärset tööd teinud. Loodame, et peab vastu. Ptüi ptüi ptüi.

    Selline roosa “lastearvuti”on mul nüüd. Jajah, mulle öeldi, et mälu nagu telefonil jne, aga no mis siis sellest. Ega ma sellega mägesid vallutama lähe.

    Fullscreen capture 15.06.2015 213036.bmp

    Maahääled

    Ma mäletan hästi kui ma veel USAs olin, siis olin ma kindel, et tulevikus on ainus mõeldav elukoht Tallinn. Aga võta näpust, hoopis Paides elan ja igatsen üldse maale ära.

    Samas on aga peika korter hea koha peal. Õhtul silmad sulgedes võib ennast päris hästi maale kujutleda. Selle vahega, et kui korra silmad lahti teha, on väljas valge. Tänavavalgustus mulle meeldib. Kottpimedas magamine pole mu teetass.

    Nii mõnus on uinuda kui öölinnud oma öölindude hääli teevad ja ööputukad omi asju ajavad. Siis tundubki, nagu oleks jälle maale sattunud.

    Seejärel hommikul muruniiduki hääle peale ärgates on aga kogu lummus kadunud.

    Maal saad sa niitmised jm tööd sättida oma unegraagiku järgi. Linnas aga ei huvita kedagi, et sa oled just tund tagasi töölt tulnud ja kell 9 niitmist alustada tundub brutaalne.

    Kas te eelistate maaelu või linnaelu? 

    XXIX.V.

    Viimasel ajal olen ma veetnud palju aega maal vanaema juures abistades. Ju ma püüan näidata, et ma päriselt ka tahan ühel päeval seal elada. No tahangi, ilma näitamata ka..

    2015-05-29-21-27-23_deco

    Mulle tegelikult meeldib muru niita (no seda ma põhiliselt seal praegu teen) aga no ausalt, seal on nii palju maad, et õhtuks löövad jalad tuld välja ja mina ei saa aru, kuidas vanaema seda siiani teha on suutnud/jaksanud. Aga kanged naised, nagu me oleme (mina, ema ja vanaema) ega me abi ei palu… Ainult viimases hädas. Anyway… Me kavatseme osta murutraktori. Sest ma võin niita, aga no seriously ?!

    2015-05-29-21-26-43_deco

    Kõige suurem jama, mis nüüd ette söödeti, on muidugi see, et kuna mingi ehitusseaduse muudatus nüüd jõustuma hakkab, tuleb maja ehitusregistrisse kanda. Kunagi on mingi ametnik oma töö tegemata jätnud ja nüüd vaadake ise, kust need summad välja võlutakse, mida maja plaani joonestamiseks jne vaja läheb. Vallast öeldi vanaemale hinnaks kuskil 400€, aga eilne Maaleht andise eriti suure “positiivsuse” süsti, et kellegi läheb lausa 2000€. Oh well

    2015-05-24-22-54-16_deco

    Ma isegi polnud kuulnud enne sellest seadusest. Või no nii palju olin, et tapeedi seina panekuks on ka projekti vaja nüüd uue muudatuse kohaselt.

    Vanaema muidugi tahaks, et ma veel rohkem seal käiks, aga no ega kodu ennast ka ise ei korista ja kui mustad nõud tahavad mind ikka köögis juba pikali joosta, siis pääsu pole.

    Lillelaat 2015

    Lillelaada nädalavahetus lõpuks seljataga. Ise külastasin seda reedel ja pühapäeval . Kahjuks mul ühtegi aeda veel ei ole ja sellepärast piirdusid mu ostud niisama pudi-padiga.

    Näiteks sain endale ja peikale matchivad kruusid (2x 8.50€). Paraku me väga tihti koos kohvi jooma ei satu, sest töö, magamise ja ärkamise graafikud on meil väga erinevad. Aga no vähemalt eeldused tasside näol on nüüd olemas.

    2015-05-16-22-14-24_deco

    Põhiline, mille järele ma tegelikult läksin, olid need klaasist käsitööna valminud kõrvarõngad (10€) Glassjazz‘ilt (LINK). Nägin neid juba viimati Paides mingil laadal ja teadsin, et need on minu.

    2015-05-16-22-11-23_deco

    Megamõnusa käsitööna valminud kehakoorija (8€) ostsin ka. Šokolaadi-piparmündi lõhnaga. Sisaldab ainult looduslikke koostisosi.

    2015-05-19-07-20-39_deco

    Viimaseks skoorisin väga armsad ja supermugavad Javer shoes (LINK) “sussid” (15€). Olgu, vabaajajalatsid? Neile panin ka juba Paide laadal silma peale, aga polnud kindel, kas mul ikka on neid vaja. Nojah , nüüd on neid hoopis juurde vaja..

    2015-05-16-22-13-09_deco

    Ühe kleidi ostsin ka, aga pilti pole sellest.

    Mulle nii meeldivad laadad. Lillelaadal olen vist iga aastane külaline. Üks kord siiani vahele jäänud, aga siis ma ei viibinud lihtsalt Eestis. Laadamelu on see, mille pärast ma tavaliselt neid külastan. Kui ma aga leian veel üht teist huvitavat ka, siis on super.

    VIII.V.

    Eelmisel nädalal käisime emaga realiseerimiskeskuses või taaskasutuskeskuses. Ma ei mäleta, mis selle nimi oli. Igal juhul ei jõudnud ma ära imestada, et ma seal seni käinud polnud. Seal oli nii palju ilusaid asju ja ma olin kindel, et palgapäeval tuleb üks pisike retk sinna taaskord ette võtta.

    Täpselt selliste asjadega ma täna sealt siis lahkusingi.

    Maitseainepotid petersellile, basiilikule ja rosmariinile (0.55€ tükk), nagid kirjadega Mrs ja Mr (2.90€ tükk). No olgu, missis ei saa minust küll veel niipea, aga need on lihtsalt nii mõnusad.  Lisaks mulle väga sobiv kirjade/kaartide “karbike” (2.15€) ja muidugi midagi ka võtmete riputamiseks (7.50€).

    Nüüd oleks ainult esikus remonti vaja. Vannitoas ka… Khm khm.

    2015-05-08-17-43-43_deco

    See nii pisike asi, teen ise ära. Esiku vähemalt.

    XIX.IX.

    Huvitav, kas on olemas mingi seos väsimuse ja iivelduse vahel ? Või olen ma ainus, kellel selline asi esineb. Saaks seda siis lihtsalt iivelduseks nimetada, oleks kõik veel enam vähem korras, aga see ongi reaalselt poti kallistamine.

    Et te ei arvaks, et ma rase olen, siis alustame algusest. No öötöö, eks. Üleeile hommikul tulin koju ja keerasin magama. Magasin väga halvasti, sest maja taga niideti muru. Lõpuks kuskil 5 paiku ajasin üles ennast. Peiks tegi süüa ja ma tundsin, et no ei saa olla enam. Alguses ta muidugi solvus, et tema söögi peale hakkab halb, aga kui ma ikka esimese tiiru wc-s ära käisin, hakkas muretsema ka.

    Küsis, et mis ma söönud olen. Aga polnudki söönud midagi tükk aega. Ega saanudki süüa.

    Aga sedasi oli vähemalt 6 korda, kuni ma kell 10 ennast magama sundisin. Lugemine läks sassi seal kuskil 4. korra juures.

    Hommikul argates poleks nagu midagi viga olnudki.

    Selline asi ei ole sugugi esimest korda ja vaevalt see ja viimaseks jääb, aga nii hullult pole enne olnud. Siis mul ka tavaliselt ajab iiveldama kui ma enne ööseks tööle minekut ennast magama sunnin. Ükskord öösel tööl tegin ka okserallit, aga siis süüdistasin Selverist ostetud salatit. Aga võta nüüd kinni, mis see olla võis.