Sõstrakese kasvamine · Tikrikese kasvamine

Elu kahe lapsega ja esimene vs teine

Kaks nädalat neljaliikmelise perena on möödunud linnutiivul. Tundub sobiv aeg natukene peatuda sellel, mis on kahe lapsega teistmoodi kui ühega.

Suurim muutus on kahtlemata see, et kui enne sai Tikrike 100% minu ja I. tähelepanust, siis praeguseks on see märkimisväärselt vähenenud. Ilmselt I. protsent on endiselt seal saja lähedal, sest noh, tissid on minu küljes ja Sõstrabeebiga ta nii väga tegeleda ei saa. Kohati tundub enda jagamine keeruline küll. Eriti kui Tikrike tahab näiteks täpselt siis sülle saada kui tirts ka süles on. Kui ma juhtun sel ajal seisma, kükitan maha ja lasen tal natuke kaela ümber rippuda, üldiselt ta lepib sellega. Või siis annan tirtsu kellelegi teisele hoida, sest tema ei oska veel vastu vaielda. Kodus diivanil istudes on selle kallistamisega kõige lihtsam, mahuvad ilusti mõlemad ära.

Eelmises postituses ma vist mainisin, et Tikrike ei soovi enam I.-ga koos magama jääda jne. Kaua me siis last kiusame.. Kolisin koos pisikesega tagasi tema kõrvale. Püüan tavaliselt Sõstrakese esimesena magama saada, et Tikrikesele jääks kas või natukene seda aega, kus mu tähelepanu on 100% temal. Enamasti see õnnestub ka, aga no vahepeal peab ikka teise pisikest peakest ka paitama. Lõunaunedega on sama taktika. Üldiselt töötab.

Söögitegemist ja muud sellist ei ole ma veel käppa saanud ja selleks ajaks annan pisibeebi tavaliselt I.-le hoida ja suurem põnn on minuga koos. Pean ikka selle kandelina kapist välja otsima ja kellegi omale külge siduma. Praeguseks ei tundu Sõstrake mu jaoks enam nii väike ja väeti ka, et ma teda siduda ei julgeks. Vist 😀

<<<<<<<<<<<<<<<
ui nüüd peatuda natukene sellel ka, kuidas näiteks olid ettevalmistused Beebi sünniks, siis no jah .. Ütleme nii, et ma tundsin kogu aeg, et aega on küll ja veel. Et kui me esimesega ostsime käru ära 3 kuud varem, siis seekord ainult kuu varem. Lisaks muidugi need erinevad äpid, mida ma Tikrikesega kasutasin, et kui kaua magas ja mis kell magas ja kui palju ja millal sõi jne jne. Nüüd ma olen pigem selline go with the flow, sest mis see teadmine mulle ikka nii väga annab. Tikrikesega laenasime perearstilt isegi beebikaalu, sest ma kartsin, et ta ei saa kõhtu täis ja ometigi sai tema ju õhtuti rpa-d lisaks. Sõstrabeebi pärast ma nii väga küll ei muretse ja tema saab ainult rp-d, läks isegi haiglas õnneks ja ei pidanud lisa andma.

<<<<<<<<<<<<<
õib vist uskuda küll neid jutte, et iga järgmisega on nö lihtsam. Mina tunnen küll, et mõnes mõttes ongi. Ilmselt veel lihtsamaks hakkab siis minema kui nad omavahel juba mängida ka oskavad. Aga no selleni on veel aega.. Tuleb kõigepealt seda pisikest beebit ja beebiiga täiega nautida, sest tema on päris kindlasti mu viimane isiklik beebipall.

Advertisements
Mõttekäigud · Sõstrakese kasvamine · Tikrikese kasvamine

Laste omavahelised suhted ja muud mõtted

Ma ei tea, kas see on hea või halb, et põnnide vanusevahe on ainult poolteist aastat. Ma olen palju lugenud jutte, kus vanem hakkab kohe pisemat armukadedusest terroriseerima ja vanematel on palju raskusi asja kontrolli all hoidmisega.

Esimese nädala kohta võin ma öelda, et meil on läinud päris hästi. Sellised natuke nö tugevamad vopsud jm on pigem olnud tingitud sellest, et Tikrike on lihtsalt veel nii väike, et ta ei saa aru, et Sõstrake on veel väiksem ja talle ei saa peale toetada või teda ei tohi kõvasti kallistada.

Ausalt, ma pelgasin päris kõvasti, kuidas suurem väiksema vastu võtab, sest Tikrike on siiani olnud ju paras “emmekas”. Kartsin, et tal on väga raske sellega leppida, et nüüd koondub enamik mu tähelepanust Sõstrakesele. Aga tundub, et vähemalt algus on sujunud oodatust paremini (ptüi ptüi ptüi). Kindlasti on suur abi siinkohal olnud sellest, et I. on ka kodus ja seega kui on midagi vaja teha, saab üks meist kohe reageerida ja Tikrike pole sunnitud ootama kuni ma õekesele näiteks süüa annan. Eks paistab, kuidas asjad siis sujuvad kui I. tööle tagasi läheb ja mina pean 100% kõigega ise toime tulema.

Tikrikesest veel natuke rääkida, siis viimasel ajal on eriti öösiti hakanud ta halvemini magama. Üks õhtu ta ei tahtnudki I.-ga magama jääda. Läksin siis ise, aga mõne aja pärast hakkas Sõstrake teises toas nutma ja kui ma ära läksin, tuli lohutamatu nutt. Haarasin siis tirtsu kaenlasse ja kolisime Tikrikese kõrvale. Saime ta magama ja pool ööd teises toas magatud kui kell 5 hommikul pidime uuesti tulema teda lohutama. Saatsime siis I. teise tuppa ja ise jäime poisi juurde.

Tundub, et Tikrikesele hakkab asi nüüd, teisel nädalal, kohale jõudma, et see pisike kägisev ja minu küljes rippuv inimesehakatis päriselt ka jääb meiega siia elama. Eks ma jõudumööda püüan ennast nii palju Tikrikesele pühendada kui võimalik, aga on näha, et ta kardab (?) pidevalt, et mina või I. lähme kuskile ilma temata minema.

Muudel emotsioonidel peatuda, siis minul käivad need küll meeletu kiirusega üles-alla. Kojusaabumise päeval võtsin Tikrikese esimest korda üle mitme päeva sülle ja hakkasin lihtsalt nutma. Seda sellepärast, et mulle tundus, et minu esimene beebi on üle öö kuidagi liiga suureks kasvanud. Enne haiglasse minekut ei olnud ta veel üldsegi nii suur ja see avastus tegi parajalt emotsionaalseks. Siinkohal ma ei tohi muidugi unustada, et tegelikult on ta ikkagi veel väike, hoolimata sellest, et ta tundub suur.

Üle mitme päeva Tikrikest ise ööunne pannes ja unelaulu lauldes hoidsin ka kõigest väest pisaraid tagasi. Oeh.. Vahepeal on küll tunne, et seda lärmi ja virnat on nii palju, et ei tea, kuhu poole joosta. Aga no eks iga päevaga läheb kergemaks. Läheb, eks ??

Tikrikese kasvamine

18 kuud armastust

Minu pisipojast on saanud märkamatult väga asjalik ja kangekaelne väike põnn.

Kohustuslik “tehnoülevaatus” sai ka üle pika aja (pool aastat) tehtud ja numbrid olid järgmised:

Pikkus: 80cm -> 88cm (+8cm)

Kaal: 11kg -> 13kg (+2kg)

Tundub, et viimase poole aastaga on kosunud päris tublisti. Kaalu suurenemisest ise aru ei saa, aga mulle tundus ka, et pikkust viskas vahepeal päris hoolega. Enam ma ei imesta, et 86 suuruses püksid pisut lühikeseks juba kipuvad jääks.

Arsti juures käigust rääkides, olid seal nö kontrollküsimused ka, mida selles vanuses laps ilmselt miinimumina oskama/tegema peaks. No näiteks, kas kõnnib ilusti, kas oskab 2-3 klotsi torniks laduda, kas oskab lusikaga süüa, kas räägib 4-10 sõna, kas püüab etteöeldut järele korrata, kas keerab raamatu lehti jne. Lisaks küsis arst Tikrikeselt, kus nina on. Selle näitas ilusti ära, aga siis hakkas pisut “eputama” ja suu asukohta enam ei näidanud. Tegelikult teab ta nende asukohti väga hästi.

Nö passiivne sõnavara ja asjadest aru saamine on Tikrikesel päris hea, näiteks et “vii pluus pesumasinasse”, “vii mässu prügikasti” jne. Vahepeal ta muidugi näitab oma kangust ja ei tee seda, mida palutud. Seda enamasti muidugi keeldude kohapealt.

Lemmikmänguasju ei oskagi välja tuua, ühes kohas üks asi ja teises kohas teine asi. Lemmiktoitu ka pole, ainult lemmiku hommikusöögi oskan välja tuua, selleks on kaerahelbepuder maapähklivõi ja banaaniga.

Potil käimisega erilisi suhteid endiselt pole. Enne kellakeeramist muutis Tikrike oma päevakava ja koos hilisema ärkamisega hakkas hommikuti väga ilusti potil ka käima. Aga siis tuli see kohutav kellakeeramine, mis keeras uuesti sassi nii magamise kui ka kõik muu.

Päevakavast rääkides näeb meie päev välja praegu umbes selline:

  • 8.00-8.30 ärkamine
  • 13.00 lõunauni (See kellaaeg varieerub kõige rohkem. Võib juhtuda, et magama jäädakse alles kell 14.00. Magab tavaliselt 0.5-3 tundi, ei tea millest see sõltub.)
  • 21.30-22.00 ööunne minek

Vahepeale mahuvad söögiajad, mängimised, jalutuskäigud jne. Lühidalt kõik muu, mis pole seotud magamisega, sest mu meelest teiste asjade jaoks pole kindlaid kellaaegu vaja.

Erinevaid sõnu üritasin ka kokku lugeda, aga paljud jäid siiski kirja panemata. Ilmselt oleks ma seda pidanud tegema pikema aja vältel, aga siin need, mis lihtsalt hetkel meelde tulid.

  • anna
  • Ei taa- ei taha
  • Ei tee
  • Aitäh
  • Aitaah (koos lehvitamisega) – tsau !
  • Obadii – opadii! (Sülle)
  • Opa – sülle
  • Ämmäh – juua
  • Mäm-mäm – sööma
  • Äppi – appi

Hambaid eilse õhtu seisuga lõikunud 11. Lisaks punnitamas on 3.

Mulle praegu ei tulegi rohkem midagi meelde, mis oleks vajalik ja oluline ära märkida.

Tikrikese kasvamine

Lõunauned kaisust ära

Viimases Tikrikesele pühendatud postituses mainisin ma, et tahaksin ta lõunauned kaisust võrevoodisse üle viia. Seda põhjusel, et erinevalt ööunedest ta nende ajal mulle enam otseselt kaissu ei pugenud ja uinus pigem seljaga minu poole. Seega tundus nagu õige aeg.

Päris õige päeva valis ta omale aga ise. Ühel päeval peale sööki ronis ta võrevoodisse ja keeldus sealt välja tulemast. Ei hakanud ma siis kiusama ka ja otsustasin hoopis juhust kasutada. Esimene kord võttis uinumine tavapärasest pisut kauem, aga ei midagi hullu. Iga korraga on lihtsamaks läinud kuigi ega ta iga kord eriti hea meelega magama ei lähe ja kipub mõnikord enne ikka eest ära ka jooksma. Ja siis voodisse saades magab umbes 5 minutiga. Aga enne ikka on vaja võidelda. Saa nüüd siis ta mõttekäikudest aru..

Üldiselt mulle meeldib erinevaid asju teha nö lapsest lähtuvalt, et kui tema millekski uueks valmis on, mitte nii, et mina surun talle erinevaid muutusi peale. Küll omal ajal tulevad ka potil käimine ja ööuned võrevoodis. Ei ole kiiret kuskile. Beebi on beebi ikkagi ainult ühe korra 🙂

Tikrikese kasvamine

Esimene juukselõikus

Nüüd on see asi siis ka tehtud. Aega võttis päris kaua, sest ma enne pikalt põdesin, kuidas Tikrike seda üldse kannatab ja põhiline muidugi minu enda häda, et no kuidas ma lõikan ta beebilokid maha.. Sest no beebilokid ju ! Aga olgem ausad, tal oli paras varesepesa juba peas ja taga paar “rastat” ka.

Juuksuriks oli mu armas õde ja võib olla just tänu tuttavale keskkonnale ja tuttavale “juuksurile” ta nii leplik oligi, sest no ma imestasin väga, et ta suutis nii ilusti ja rahulikult paigal püsida.

Ma ühe pisikese salgukese otsustasin Tikrikese mälestustekarpi ka sokutada.. Ei suutnud neid lokikesi niisama lihtsalt ära visata.

Tikrikese kasvamine

Tikrikese edusammud

Pole ammu ühtegi postitust ainult “tulevasele suurele vennale” pühendanud. Viimane aeg on see pisike viga parandada, sest muidu ma varsti enam ei mäleta, millega see kangekaelne inimesehakatis meid praeguses vanuses rõõmustab (ja ühtlasi ka hulluks ajab) 😀

Oskustest, mis mul kohe meelde tulevad, on kõige armsamad pai ja musi tegemine ning kallistamine. No milline süda ei läheks härdaks kui üks pisike aastakolmekuune oma käed talle kaela ümber lööb ja kõvasti-kõvasti kallistab? Ma sulan iga kord.

Lemmiksõnad, mida ma hommikust õhtuni kuulen, on “aitäh” ja “mäm-mäm”. Esimene sõna on kasutuses pidevalt, kui ta tahab midagi kuskilt või kui ta annab midagi jne. Teine sõna kehtib endiselt nii joogi kui ka söögi kohta ning seega tuleb vahepeal pisut hiromant olla, et aru saada kumba ta tahab. Teinekord aitab see kui ma ta järel kööki lähen, sest vastavalt jääb ta siis seisma külmkapi või kraanikausi ette. Väljaspool kodu on pisut keerulisem. Eriti tobe on see kuskil külas olles, et miks ma lapsele siis süüa ei anna, saamata aru selgitustest, et ta just 2 minutit tagasi sõi ja tahab võib-olla hoopis juua.

Kui juba söömisel peatutud sai, siis juba ammu ei anta söögi ajal lusikaid/kahvleid minu kätte. Ikka ise on vaja juba mäkerdada. Ta oskab väga hästi suu kriipsuks suruda ja pead raputada kui ma peaks vastu tema tahtmist soovima talle ampsu anda. Kui ta seda aga ise soovib, võtab ta selle rõõmuga vastu. Lisaks sellele on Tikrike nüüdseks ka söögitoolist välja kolinud ja istub päris tooliga päris lauataga.

Söögiteemal jätkates ei saa mööda minna ka imetamisest. Sellega oleme me nüüdseks ühele poole saanud ja seda täielikult tema enda initsiatiivil. Ühel hetkel jätsin ma ise ära imetamise enne lõunaund, sest see oli rohkem selline “2 minutit lollitamist”. Peale seda jäid ainult enne ööund ja peale hommikust ärkamist imetamised. Millalgi muutus see õhtune ka selliseks, et ta väga ei viitsinud ja eelistas üht rinda teisele, hommikune oli aga endiselt lemmik. Otsustasingi peale mõningast kaalumist lasta tal endal otsustada, kas ta tahab või ei taha, sest selleks ajaks oli ta selgeks saanud, et kui ta ise küsib, siis ma annan ka. Õhtustega oligi mõnda aega nii, et umbes ülepäeva tuli tal meelde, et tahaks. Hommikused kestsid pisut kauem, aga siis lõpetas ta need ka ära. Kokku sai Tikrike rinda umbes 14 kuud, mis on mu meelest päris hea tulemus. Mul endal oli kohati kurb ja kohati ka hea meel, sest tänu rasedusele oli see imetamine lõpuks juba üsna ebameeldiv tegevus, aga ometi mul omal polnud südant, et sellele joon alla tõmmata.

Lemmiktegevuseks on raudselt maal hullunult ringi jooksmine 😀 Lisaks meeldib talle raamatuid vaadata. Kui ma juhtun diivanil istuma, toob ta mulle raamatu “aitäh” saatel kätte ja ise poeb kaissu ning jääb ootama, et ma sealt ette loeks talle. Vahva on see, et kui mul on käes näiteks pult või telefon, siis see tõmmatakse sujuvalt käest ära ja pistetakse raamat pihku. Lisaks oskab ta telefoniga “rääkida”. Paneb selle aga kõrvaäärde ja seletab midagi. Mööda ei pääse ka lõputust ronimisest ja turnimisest. Lemmikkohad on aknalauad ja kui ta sealt siis enam alla ei saa, on kisa kui palju ning juba ma tõttan teda päästma.

Erinevatest sõnadest rääkides on mingid “emme” ja “issi” laadsed asjad ka olemas, aga ma ei saa täpselt aru, kuidas ta neid ütleb. Lisaks ta osasid sõnu püüab järgi ka korrata kui ma ees ütlen, näiteks “vesi” ja “head ööd” on esimesed, mis mulle meenuvad. Üldine arusaamine minu jutust on päris okei, ma ütleks. Näiteks autosse minnes ma ütlen, et võta müts peast ja võtabki jne.

Pisike peatus magamisel ka. Päeval teeb ta ühe une, tavaliselt u kell 12.30-14.00 (14.30). Õhtul lähme voodisse 20.00, magama jäämine võtab halvematel päevadel aega tunnikese ja parematel umbes pool tundi. Hommikul ärkame enamasti kell 7.00 (7.30), harvem 6.30 (ptüi ptüi ptüi). Magab ta endiselt minuga koos, sest ta endiselt armastab öösiti mulle külje a alla pugeda. Päevaseid unesid on plaanis küll hakata võrevoodisse harjutama, sest siis ta Mul kaisus ei uinu. Loodetavasti tal endal kunagi häbi pole, et ta nii kaua mu kaisus magas 😀

Potiga Tikrikesel erilisi suhteid pole. Ta võib sinna täiesti ise istuma minna küll, aga kuna ta on üks pisike püsimatu hing, siis umbes 5 sekundit hiljem on ta sealt jälle püsti ning vastu tahtmist ja vägisi ma teda sinna suruma ei plaani hakata. Pean vaikselt plaani hoopis wc-sse see väike rõngas osta, sest mulle tundub, et huvi tolle poti vastu on palju suurem. Üldiselt mina ise sellel teemal ei stressa, sest pole keegi veel mähkmetes kooli läinud. Küll aga kipuvad kõik natuke vanemad inimesed õpetama, et kuidas ta küll ikka veel potil ei käi. Ta on alles aastakolmekuune, mitte viiene, vabandage väga. No põhimõtteliselt ma saan aru sellest “virinast” küll, sest no vanasti olid ju marlimähkmed jne jne. Aga teeme nüüd nii, et mina olen oma lapse lapsevanem, eksole 🙂

Kui on midagi, millel ma unustasin peatuda, andke aga teada.

PS: Riideid kannab Tikrike suuruses 80/86. Jalatseid u 22/23, oleneb firmast.