Tikrikese kasvamine

Lõunauned kaisust ära

Viimases Tikrikesele pühendatud postituses mainisin ma, et tahaksin ta lõunauned kaisust võrevoodisse üle viia. Seda põhjusel, et erinevalt ööunedest ta nende ajal mulle enam otseselt kaissu ei pugenud ja uinus pigem seljaga minu poole. Seega tundus nagu õige aeg.

Päris õige päeva valis ta omale aga ise. Ühel päeval peale sööki ronis ta võrevoodisse ja keeldus sealt välja tulemast. Ei hakanud ma siis kiusama ka ja otsustasin hoopis juhust kasutada. Esimene kord võttis uinumine tavapärasest pisut kauem, aga ei midagi hullu. Iga korraga on lihtsamaks läinud kuigi ega ta iga kord eriti hea meelega magama ei lähe ja kipub mõnikord enne ikka eest ära ka jooksma. Ja siis voodisse saades magab umbes 5 minutiga. Aga enne ikka on vaja võidelda. Saa nüüd siis ta mõttekäikudest aru..

Üldiselt mulle meeldib erinevaid asju teha nö lapsest lähtuvalt, et kui tema millekski uueks valmis on, mitte nii, et mina surun talle erinevaid muutusi peale. Küll omal ajal tulevad ka potil käimine ja ööuned võrevoodis. Ei ole kiiret kuskile. Beebi on beebi ikkagi ainult ühe korra 🙂

Advertisements
Tikrikese kasvamine

Esimene juukselõikus

Nüüd on see asi siis ka tehtud. Aega võttis päris kaua, sest ma enne pikalt põdesin, kuidas Tikrike seda üldse kannatab ja põhiline muidugi minu enda häda, et no kuidas ma lõikan ta beebilokid maha.. Sest no beebilokid ju ! Aga olgem ausad, tal oli paras varesepesa juba peas ja taga paar “rastat” ka.

Juuksuriks oli mu armas õde ja võib olla just tänu tuttavale keskkonnale ja tuttavale “juuksurile” ta nii leplik oligi, sest no ma imestasin väga, et ta suutis nii ilusti ja rahulikult paigal püsida.

Ma ühe pisikese salgukese otsustasin Tikrikese mälestustekarpi ka sokutada.. Ei suutnud neid lokikesi niisama lihtsalt ära visata.

Tikrikese kasvamine

Tikrikese edusammud

Pole ammu ühtegi postitust ainult “tulevasele suurele vennale” pühendanud. Viimane aeg on see pisike viga parandada, sest muidu ma varsti enam ei mäleta, millega see kangekaelne inimesehakatis meid praeguses vanuses rõõmustab (ja ühtlasi ka hulluks ajab) 😀

Oskustest, mis mul kohe meelde tulevad, on kõige armsamad pai ja musi tegemine ning kallistamine. No milline süda ei läheks härdaks kui üks pisike aastakolmekuune oma käed talle kaela ümber lööb ja kõvasti-kõvasti kallistab? Ma sulan iga kord.

Lemmiksõnad, mida ma hommikust õhtuni kuulen, on “aitäh” ja “mäm-mäm”. Esimene sõna on kasutuses pidevalt, kui ta tahab midagi kuskilt või kui ta annab midagi jne. Teine sõna kehtib endiselt nii joogi kui ka söögi kohta ning seega tuleb vahepeal pisut hiromant olla, et aru saada kumba ta tahab. Teinekord aitab see kui ma ta järel kööki lähen, sest vastavalt jääb ta siis seisma külmkapi või kraanikausi ette. Väljaspool kodu on pisut keerulisem. Eriti tobe on see kuskil külas olles, et miks ma lapsele siis süüa ei anna, saamata aru selgitustest, et ta just 2 minutit tagasi sõi ja tahab võib-olla hoopis juua.

Kui juba söömisel peatutud sai, siis juba ammu ei anta söögi ajal lusikaid/kahvleid minu kätte. Ikka ise on vaja juba mäkerdada. Ta oskab väga hästi suu kriipsuks suruda ja pead raputada kui ma peaks vastu tema tahtmist soovima talle ampsu anda. Kui ta seda aga ise soovib, võtab ta selle rõõmuga vastu. Lisaks sellele on Tikrike nüüdseks ka söögitoolist välja kolinud ja istub päris tooliga päris lauataga.

Söögiteemal jätkates ei saa mööda minna ka imetamisest. Sellega oleme me nüüdseks ühele poole saanud ja seda täielikult tema enda initsiatiivil. Ühel hetkel jätsin ma ise ära imetamise enne lõunaund, sest see oli rohkem selline “2 minutit lollitamist”. Peale seda jäid ainult enne ööund ja peale hommikust ärkamist imetamised. Millalgi muutus see õhtune ka selliseks, et ta väga ei viitsinud ja eelistas üht rinda teisele, hommikune oli aga endiselt lemmik. Otsustasingi peale mõningast kaalumist lasta tal endal otsustada, kas ta tahab või ei taha, sest selleks ajaks oli ta selgeks saanud, et kui ta ise küsib, siis ma annan ka. Õhtustega oligi mõnda aega nii, et umbes ülepäeva tuli tal meelde, et tahaks. Hommikused kestsid pisut kauem, aga siis lõpetas ta need ka ära. Kokku sai Tikrike rinda umbes 14 kuud, mis on mu meelest päris hea tulemus. Mul endal oli kohati kurb ja kohati ka hea meel, sest tänu rasedusele oli see imetamine lõpuks juba üsna ebameeldiv tegevus, aga ometi mul omal polnud südant, et sellele joon alla tõmmata.

Lemmiktegevuseks on raudselt maal hullunult ringi jooksmine 😀 Lisaks meeldib talle raamatuid vaadata. Kui ma juhtun diivanil istuma, toob ta mulle raamatu “aitäh” saatel kätte ja ise poeb kaissu ning jääb ootama, et ma sealt ette loeks talle. Vahva on see, et kui mul on käes näiteks pult või telefon, siis see tõmmatakse sujuvalt käest ära ja pistetakse raamat pihku. Lisaks oskab ta telefoniga “rääkida”. Paneb selle aga kõrvaäärde ja seletab midagi. Mööda ei pääse ka lõputust ronimisest ja turnimisest. Lemmikkohad on aknalauad ja kui ta sealt siis enam alla ei saa, on kisa kui palju ning juba ma tõttan teda päästma.

Erinevatest sõnadest rääkides on mingid “emme” ja “issi” laadsed asjad ka olemas, aga ma ei saa täpselt aru, kuidas ta neid ütleb. Lisaks ta osasid sõnu püüab järgi ka korrata kui ma ees ütlen, näiteks “vesi” ja “head ööd” on esimesed, mis mulle meenuvad. Üldine arusaamine minu jutust on päris okei, ma ütleks. Näiteks autosse minnes ma ütlen, et võta müts peast ja võtabki jne.

Pisike peatus magamisel ka. Päeval teeb ta ühe une, tavaliselt u kell 12.30-14.00 (14.30). Õhtul lähme voodisse 20.00, magama jäämine võtab halvematel päevadel aega tunnikese ja parematel umbes pool tundi. Hommikul ärkame enamasti kell 7.00 (7.30), harvem 6.30 (ptüi ptüi ptüi). Magab ta endiselt minuga koos, sest ta endiselt armastab öösiti mulle külje a alla pugeda. Päevaseid unesid on plaanis küll hakata võrevoodisse harjutama, sest siis ta Mul kaisus ei uinu. Loodetavasti tal endal kunagi häbi pole, et ta nii kaua mu kaisus magas 😀

Potiga Tikrikesel erilisi suhteid pole. Ta võib sinna täiesti ise istuma minna küll, aga kuna ta on üks pisike püsimatu hing, siis umbes 5 sekundit hiljem on ta sealt jälle püsti ning vastu tahtmist ja vägisi ma teda sinna suruma ei plaani hakata. Pean vaikselt plaani hoopis wc-sse see väike rõngas osta, sest mulle tundub, et huvi tolle poti vastu on palju suurem. Üldiselt mina ise sellel teemal ei stressa, sest pole keegi veel mähkmetes kooli läinud. Küll aga kipuvad kõik natuke vanemad inimesed õpetama, et kuidas ta küll ikka veel potil ei käi. Ta on alles aastakolmekuune, mitte viiene, vabandage väga. No põhimõtteliselt ma saan aru sellest “virinast” küll, sest no vanasti olid ju marlimähkmed jne jne. Aga teeme nüüd nii, et mina olen oma lapse lapsevanem, eksole 🙂

Kui on midagi, millel ma unustasin peatuda, andke aga teada.

PS: Riideid kannab Tikrike suuruses 80/86. Jalatseid u 22/23, oleneb firmast.

Tikrikese kasvamine

Tikrikese 1. sünnipäev

Jälle on sujuvalt nädal möödunud enne kui ma ennast kokku suudan võtta. Nojah, ma vist juba harjunud..

Mu kindel soov oli pidu pidada väljas, no kui vähegi ilma on. Veel päeva enne vaatasin hirmuga ilmateadet, sest lubas pühapäevaks terve päev vihma ja no sellega ju õues sünnipäeva ei pea. Õnneks õigel ajal vihma ei sadanud.

Külalisi ka palju ei olnud, ainult pere. Selline mõnus ja rahulik istumine.

Kingiks sai Tikrike motoorikakeskuse, raamatu, pusle, pirnipuu ja ma rohkem ei mäletagi.. Pirnipuust nii palju, et meil on peres tekkinud traditsioon, et tüdrukutel on õunapuud ja poistel pirnipuud. No neid poisse meil väga ei ole, nagu teada on.. et siis põhiliselt on meil hirmus palju õunu 😀

Ega pikka juttu polegi. Nautige pilte 🙂

img_4145

img_4147

img_4155

img_4173
Aasta perepilt 😀 No mis sa teed kui laps ei taha enam paigal püsida.
img_4139
Mu emme tehtud super-hüper-mega 7kg tort

 

 

Tikrikese kasvamine

1.aasta arstivisiit

Käisime täna üle kolme kuu perearsti juures, sest kord oli taaskord vaktsiini käes. Seekord siis mumps, leetrid ja veel midagi. Süst ilmselgelt ei meeldinud, aga õnneks rahunes ruttu.

Ilunumbrid olid järgmised, võrdluseks 9.kuu visiidiga:

Kaal: 10,7 kg -> 11 kg (+300g)

Pikkus: 75 cm -> 80 cm (+5 cm)
Esimest korda mõõdeti Tikrikest seina najal seistes ja kaaluti täiskasvanute kaalu peal. Ikkagi suur poiss juba 🙂

Kokku on Tikrike aasta jooksul pikkusesse ja laiusesse kosunud järgmiselt:

Kaal: 4,34 kg -> 11 kg = 6,6 kg

Pikkus: 53 cm -> 80 cm = 27 cm

Sedasi vaadates on ikka päris suured numbrid. Vahva põnn 🙂

Tikrikese kasvamine

12 kuud armastust

Esimene päris sünnipäev on seljataha jäänud ja aeg on viimase kuu kokkuvõte teha. Edaspidi ma neid ilmselt enam iga kuu ei tee, vaid vaatan jooksvalt kui ta midagi uut ja huvitavat teha oskab.


Kusjuures eriti mingeid uusi oskusi lisandunud polegi. Ainult lehvitamise on ära õppinud ja kallistada oskab. No see ka, et kui juua tahab oma tassist, tuleb sellega juurde ja ootab, et keegi kallutaks, sest seda ei ole ta tahtnud siiani ära õppida.


Päevakava on valdavalt sama, mis viimati, nii palju on muutunud, et öösel enam ei söö (kui siis väga harva). Süüa küsib alles kell 6 hommikul, aga siis on kohe ärkamine ka ja seega pole see enam öö. Magamaminekud on paras hullumaja, isegi kui uni on juba kell 21, jääb see põrguline magama alles u 22.30. Seega tundub, et oma närvide säästmiseks on targem ta voodisse panna alles kell 22, sest jube tüütu on seal poolteist tundi vedeleda, seda enam et ma ei saa ju ise ka enne magama jääda.


See kuu tuhises kuidagi nii kiiresti mööda, et ma isegi ei mäleta enam, mis meil veel huvitavat juhtus. Sünnipäevast teen eraldi postituse ja võib olla võtan terve Tikrikese esimese eluaasta ka kuidagi kokku. Arsti juures püüame ka sel nädalal ära käia ja eks siis räägin ilunumbritest ka.

Tikrikese kasvamine

11 kuud armastust 

Märkamatult on möödunud juba terve nädal Tikrikese viimasest minisünnipäevast ja oleme juba päris sünnipäeva ootusele keskendunud. Aga pisike kokkuvõte möödunud kuust tuleb ikka teha.


Meie 11-kuuse põnni päevakava näeb praegu välja umbes selline (absoluutse tõena seda ilmselgelt võtta ei tasu, sest noh ta on laps 😀):

  • Ärkame 6.00 – 7.30 (viimasel ajal on õnneks seda väga varajast ärkamist oluliselt vähemaks jäänud)
  • Umbes kell 8 jaksan ma ennast püsti ajada ja lähme putru keetma.
  • Siis Tikrike sööb. Üritab ikka lusikaga, aga kui kuidagi välja ei tule, annab minu kätte et ma aitaks.
  • Ilmselgelt järgneb söömisele dušš, sest no aimate isegi miks..
  • Kell 10 lähme esimest uinakut tegema. Mina ka tavaliselt 😀 Magame tavaliselt kuni 2 tundi.
  • Peale ärkamist u kell 13 sööb põnn “soolast” toitu.
  • Siis lähme tavaliselt maale. Kui on ilus ilm, müttame õues ja kui ei ole, siis toas.
  • Kell 15 pistan ta vankrisse (olenemata ilmast) ja siis on paar tundi rahu ja vaikust.
  • Peale seda sööb ta “inimeste toitu” või saab rinda. Kuidas tuju on.
  • Ööunne minnakse u kell 21-22.
  • Öösel süüakse u kell 4.
  • Ja kõik kordub taas..

Ahjaa, rinda saab ka enne iga und.

Magamisest pikemalt natuke rääkida, siis viimasel ajal on hakanud see õhtune uinumine jälle kauem aega võtma. Peaks proovima vist pikema vahe jätta, äkki väsib rohkem ära.

Öisete söömistega oleme me jõudnud selleni, et süüakse kell 4. Kui ärkab varem, meelitan veega või kui vett ei taha, võtan niisama kaissu ja magab edasi.

Uutest oskustest on selle kuuga lisandunud asjade august sisse toppimine ehk näiteks üllatusmune pistab pudelisse. Lisaks annab asju kätte ka kui öelda näiteks “aitäh emmele”. Lehvitamist harjutame ka, aga ei taha kuidagi külge hakata.

Samm on juba nii hoogne, et isegi õues joostakse juba ringi. Õues on üldse vahva, saab mulda ja muud jama salaja näost sisse ajada.

Tahtsin korra söömisel ka peatuda. Just sellel hommikusel pudrul , mida ma lasen tal ise süüa. No ise söömisega kaasneb teatavasti see, et putru on ka igal pool mujal kui suus. Oii kui palju ma kuulen selle peale, et see ei ole ikka väga normaalne, et laps sedasi toiduga mängib. Aga, vabandage väga, kuidas ta siis õppima peaks ? Tuleb välja et mina isikikult olin küll ülimalt intelligentne laps, sest keegi ei mäleta, et ma oleks käsipidi taldrikus olnud. Ju ma siis sain lusika esimest korda kätte 5-aastaselt ja sõin koheselt nagu väike viisakas daam. Usun ma jee .. Mu poolest võib Tikrike vabalt ise söömist harjutada. Ega ma kedagi teist tema järelt ju koristama pane (mõtlik nägu).

Pisut sõnu tuleb põnnil juba ka.

“Mäm-mäm” on põhiline ja seda ma kuulen hommikust õhtuni ja põhimõtteliselt õhtust hommikuni ka.

“Em-em” või lihtsalt “em” tähendab “emme”.

“Atäh” samal ajal noogutab ka – “aitäh”

Lisaks saab aru kui ma küsin, kus on pall või kus on sokk.

Lühidalt on ta üks igavesti vahva aktiivne põnn 🙂