Rasedus

Bumpdate #5

Järjekordne ämmaka visiit on juba ammu möödas ja seekord oli kuuga kaalu kogunenud tervelt +4kg. Ega see talle eriti ei meeldinud, aga ütles, et annab seekord andeks, sest eelmise kuuga tuli juurde ainult +0,6kg.

Praeguste soojade ilmadega olen ma aru saanud, et suvel pole üldse tore rase olla. Talvel oli tunduvalt lihtsam. Või on asi selles, et toona oli mul võimalik rohkem vedeleda kui praegu, sest Tikrike nõuab oma. Õnneks ei pea ma ennast enamasti pükstesse suruma, sest kleitidega on palju mugavam.

Enesetunne ja olemine on same old ehk et kõik on täitsa hästi. Õhtuks väsin küll päris ära, aga no ongi põhjus koos Tikrikesega magama jääda 😅 Selg kipub ka valutama hakkama õhtuks, aga no sellega olen ma muul ajal ka hädas. Öösiti ärkan ka muidugi 100x ja mõnikord on raske uuesti uinuda, sest sobivat asendit ei leia.

Seekord pean ma endale ikka päris palju meelde tuletama, et kord kuus võiks ikka kõhu kasvamise pildile ka püüda. Seekord tundub kõht üldse suurem olevat kui Tikrikesega samas ajal, aga no seekord tuli kõht varem ka. Tikrikesega oli 18n alles suht arusaamatu kõht, lihtsalt paks, siis nüüd oli juba 16n ilusti seistes kõhuke näha.

Ma olen ikka eriti laisk postitaja, sest tänaseks on rasedust tegelikult juba 25+1 😁

Rasedus

Bumpdate #4

Esmaspäeval (10.07) käisin ämmaka juures. Vaatas mu viimase vereproovi tulemusi ja ütles, et kõik nagu raamatus. Triple testi tulemused olid ka kõik normis õnneks. Tikrikese ajal oli mul risk neuraaltorude defektiks kõrgem kui oleks võinud. Kaalu on ka seekord umbes 3x vähem kui esimese ajal. Ei kõla mu jaoks üldse loogiliselt, sest siis oli mu algkaal 10kg suurem ja andsin pigem sinivaala mõõdu välja 😀

Mul on tunne, et viimasel ajal on aeg hirmsasti venima hakanud. Selline tunne, et ma olen juba sada aastat rase olnud, aga ometi olen ma alles poole peal. Või samas juba!! Ah, saa sa siis raseda mõtlemisest aru.. 

Neljapäeval (23.07) oli lõpuks looteanatoomia ultraheli. Beebi on ikka tüdruk, ei ole nokut külge kasvatanud õnneks. Samas ma ikka kohe üldse ei suuda seda uskuda, usun ilmselt alles siis kui ise näen.

Ei oskagi midagi rohkem lisada, sest no midagi uut lihtsalt ei ole. Kõik on tavaline, isegi raseda tunnet pole. Ahjaa, kõhu pealt on liigutusi näha ja tunda ka juba paar nädalat.

Rasedus

Bumpdate #3 – 3D UH

Nüüdseks on meie 3D ultrahelist möödunud juba pisut rohkem kui nädal ja ma leian, et absoluutselt viimane aeg on öelda, mis me seal siis teada saime. Vahepeal on nii palju tegemist olnud, et pole mahti saanud maha istuda, et see postitus kirja panna.

Alustuseks ma ütlen, et seal UHs käies ma sain päriselt ka aru, mille eest ma maksan. Nii ilusti arst seletas kõik ära, et mida ta näeb ja mida ta vaatab. Siin kohalikus käies on see pigem selline konveier, et rohkem vaatab arst enda jaoks seda pilti ja mulle mainib ainult paari asja. Ilmselt polekski tal aega seal kõigiga nii pikalt seletada kui tasulises.


Lisaks sellele, et kõik on hästi ja ilus, mis olema peab, selgus et platsenta asub mul seekord hoopis tagaseinas, mitte nagu mulle kuklavoldi UHs siin öeldi, et moodustub eesseinas. Seega tuleb välja, et need, mida ma siin juba mitu nädalat tunnen on ikkagi Beebi liigutused. Ma enne polnud lihtsalt kindel, sest no eesseinas olevaga peaks veel aega olema olnud, sest Tikrikese ajal ma tundsin neid alles u 20.nädala paiku.

Aga suur uudis ka ikka jah ? 😀 Ütleme nii, et mina olin seekord u 100% kindel, et on ka poiss. I. ütles, et on tüdruk ja paljud mul siin veel ütlesid, et loodavad tüdrukut. No ja mis selgus.. 95% tõenäosusega liitub meiega pisike printsess. Uskumatu! Ma ütlesin, et mina seda enne ei usu kui ära sünnitan ja oma silmaga näen 😀 Eks ma looteanatoomia UHs küsin selle soo veel üle, aga no ta katsugu ainult poisiks hakata nüüd, sest ma olen juba ära harjunud ja mõtlen D-tähega algavatele tüdrukunimedele.

Rasedus

Ennustustabelid – poiss või tüdruk?

19.juuni on meil see kauaoodatud 3D/4D ultraheli Tartus. Tegelikult on aeg selleni päris kiiresti mööda läinud ja viimane aeg on üle vaadata need ennustustabelid, et saada aimu, kas meie perre on saabumas pisike preili või teine pisike hurmur.

Hiina #1

Tabeli kasutamiseks toimi järgmiselt:

1. Vali vanuse veerust naise vanus.
2. Vali aeg reast lapse viljastamise aeg.
3. Veeru ja rea lõikekohast näed, kas sünnib poiss või tüdruk.
4. Värvide tähendused on järgmised: sinine = poiss, roosa = tüdruk

Kuna Hiinas arvestatakse vanuseid kuuldavasti pisut teisiti kui meil siin, siis teeme nii nagu seal kombeks ehk et ma olen küll 26-aastane, aga käimas on 27. eluaasta.

hiina.jpg

Poiss ✓

Kui aga läheneda neile nii nagu meil siis kombeks, siis on vastus hoopis ristivastupidine ehk siis üllatus üllatus, hoopis tüdruk ✓

Hiina #2

Vali aga jälle oma vanus eostamise hetkel ja kuu, millal see juhtus.

poiss_tudruk_tabel3

Poiss ✓

Selle tabeliga sama jutt, et kui võtta aluseks mu praegune vanus, saame tulemuseks – tüdruk ✓.

Hiina #3

Vaadake vasakpoolsest tulbast, kui vana on lapse ema siis, kui laps peaks sündima ja viige see tabelis kokku horisontaalis toodud kuuga, mil laps eostati. Kahe näitaja ristumiskohas on märgitud, kas tulemas on poiss või tüdruk.

hiina2.jpg

Poiss ✓

Selle kohta olen ma muidugi kuulnud ka seda eostamise vanuse juttu. Tulemus sellest aga hetkel ei muutu.

Jaapani meetod

Jaapani meetod võtab lapse soo määramisel arvesse viljastamise kuu ning mehe ja naise sünnikuud. Jaapani meetodi puhul on kasutusel kaks tabelit, mille abil saab teada, kui suure tõenäosusega sünnib poiss või tüdruk.

Esimese tabeli abil saad teada perenumbri. Kuidas perenumber leida? See on lihtne. Vaata tabelist mehe ja naise sünnikuu ning veeru ja rea ristumiskohast leiad numbri.

art158-1.jpg

Teise tabeli puhul tuleb tabeli ülemisest reast leida perenumber, mille esimese tabeli abil kindlaks tegid. Seejärel otsi perenumbrile vastavast veerust viljastamise kuu. Samalt realt tabeli keskelt on näha, kui suure tõenäosusega sünnib poiss või tüdruk.

art158-2.jpg

Meie perenumber on 12 ja kuu on veebruar, seega 1:2. Et siis suht 50:50 tulemus 😀

Nagu selgub, peaks meiega detsembris liituma pisike prints. Eks see siis esmaspäeval paistab. Ausalt, ei jõua ära oodata 🙂

Kui tahate näha, mida tabelid meile Tikrikest oodates ennustasid ja lugeda ka vanarahva tarkuseid, millel ma praegu ei peatunud, kliki SIIA.

EDIT: Peaaegu oleks unustanud kirjutada sellest, mida sõrmuse käe ja kõhu kohal hoidmine näitas – tüdruk ✓. Kusjuures kui mul Tikrike juba olemas oli ja me seda viimati tegime näitas sõrmus jumala kindlalt mulle järgmiseks ka poissi. See sõrmuse teema huvitabki mind enim, et kas läheb täppi või mitte.

Et siis kui kui niidi otsa seotud sõrmus teeb käe kohal ringe, on oodata tüdrukut, kui kiigub edasi-tagasi, on oodata poissi. Ja kui niidi otsa seotud sõrmus kiigub kõhu kohal edasi-tagasi, on oodata tüdrukut, kui teeb ringe, siis on oodata poissi. Ehk siis vastupidi on käe ja kõhu kohal.

Rasedus

Bumpdate #2

Eile käisin kuklavoldi ultrahelis. Seekord tundub aeg kuidagi palju kiiremini minevat kui Tikrikese ajal. Võib-olla on asi selles, et seekord ma läksin tunduvalt hiljem arstile ja siis nad peavad kõik asjad lihtsalt nö kiiremini tehtud saama.

Beebiga on kõik hästi – kaks kätt, kaks jalga, süda lõi ilusti, selgroogu ja ninaluud näidati ka mulle. Et kõik on ilus, mis olema peab. Kuklavolt pisut pisem kui Tikrikesel. Haa, juba ma võrdlen oma lapsi 😀 Platsenta jälle eesseinas, seega liigutustega läheb ilmselt veel aega.

Esmakordselt juhtus minuga aga see, et muudeti Beebi sünnitähtaega, sest mõlema UH ajal on ta nädalake väiksem olnud. No nagu ma rääkisin, et peale Tikrikese sündi polnud asjad siiani paika loksunud. Uus TA tundub tõenäolisem küll, mis nüüd on siis 01.12 (enne oli 24.11). Et siis hoopis detsembribeebi ilmselt. No see on ilusam kuu ka muidugi..

Otsustasin, et seekord käime seal 3D ultrahelis ka ära, sest no kuna ma ei kavatse rohkem enam kunagi rase olla, oleks kogemuse mõttes täitsa vahva. Laseme looteanatoomia seal teha, lisaks kohalikule. Ilmselt seal saame isegi enne tehtud.

Oh, ma olen nii õnnelik oma laste üle !

Rasedus

Kapist välja

Nüüdseks olen ma sellest juba kõigile oma tähtsamatele inimestele rääkinud ja seljataga on ka esimene ämmaka visiit. Et siis noh trummipõrin ja fanfaarid – novembris liitub meie perega tutikas beebi !

Alustame algusest. Rasedustest sai tehtud juba kunagi aprilli alguses. Mul ei olnud ühtegi sümptomit ja ma ei osanud kuidagi kahtlustadagi, et ma võiksin rase olla. Päevad polnud ära jäänud ega midagi, sest peale Tikrikese sündi olid mul need üldse väga kummalised ja “neile loota ei saanud”. Testi tegin ma ka üldse ainult selle pärast, et Tikrikese ootusajast oli jäänud üks vedelema ja seegi oli aegunud juba oktoobris. Kui ma selle siis ühel hommikul ära tegin ja see mulle kurjakuulutavalt kahte triipu näitas, pidin ma päris tõsiselt istuli kukkuma. Vaatasin põnnile otsa ja ütlesin, et ta saab vist ametikõrgendust. I. ütles, et see aegunud test valetab. No ei valetanud.. Tegin ikka värskeid teste ka paar tükki 😀

Kui nüüd pisut ka nendel esimestel kuudel peatuda, siis näiteks enesetunne on küll kõvasti parem kui Tikrikese ootusajal. Esimesed päevad kui mu “lemmik” iiveldus lajatas, kallistasin ma kaks ööpäeva potti küll, aga peale seda tõmbas oluliselt tagasi ja ma olen piisavalt tihti süües võimeline täiesti normaalselt funktsioneerima. Mõned korrad on ikka potikallistamist veel ette tulnud, aga mitte midagi ligilähedastki esimesele rasedusele, mil ma sisuliselt kuu aega järjest voodis vegeteerisin. Sellel paaril esimesel päeval tundsin ma ennast põnni ees muidugi väga süüdi, sest nii kui ma ennast liigutasin, tahtsin ma sisuliselt ära surra. Mõtlesin isegi, et peaks lapsehoidja vist võtma. Õnneks polnud vaja..

Kiire arvutus näitab, et laste vanusevahe tuleb umbes-täpselt 1,5 aastat. Ma seda omale veel päris hästi ette ei kujuta, aga no on enne mind hakkama saadud, saan ka mina. Tikrike on muidugi paras tornaado, aga loodetavasti on novembriks ikka pisut mõistust ka pähe tulnud. Ja no kui pole, küll me siis ka hakkama saame, sest no mis valikud meil veel on ? 😀

Esimene ämmaka visiit oli vahva. Tema esimene küsimus oli , et no lähme uuesti sünnitama või. Ma vastasin, et no õnneks selleni on ikka veel aega. Aga üldiselt olid kõik analüüsid korras, isegi hemoglobiin oli täitsa kõrge, mida ma ise arvasin, et võib madal olla. Tikrikese imetamist praegu lõpetada ei kästud, et vaatame kuidas edaspidi näidud on. Ahjaa, mind jälgib sama ämmakas, kes Tikrikese ajalgi.

Seekord ma iganädalasi kokkuvõtteid ei tee, sest noh been there, done that, eksole.

Beebiblogi · Rasedus

41. rasedusnädal ehk viimane rasedapostitus

Otsustagu Beebi mis tahes, aga mina ei kavatse enam ühtegi nädalapostitust kirjutada. Praeguse seisuga tundub, et sünnilugu ei saa ma ka veel niipea kirjutada, aga no ma püüan siia paar sõnaga selle 9 kuud kestnud tralli kokku võtta. Mingit “Ootused & reaalsus” postitust ma väga kirjutada ei oska, sest mul polnudki mingeid erilisi ootusi enne rasedust..

Ootused/kartused & reaalsus:

  • Lootsin, et saan tööl käia kuni lõpuni välja, mis sellest, et tegelikult ei kujuta ma ette, kuidas ma oleks need 12 tunnised päevad jalgel vastu pidanud. Öötööst oleks ma pääsenud, sest tookord ajasime juba neid poole kohaga töötamise asju, aga siis tuli 18.nädalal “väike” tagasilöök, mis mind haiglasse saatis ja seega jäin hoopis kohe haiguslehele.
  • Kartsin juurde võtta 20 kilo. Nagunii olin ma juba enne nagu väike vaalapoeg, siis kartsin, et lõpuks ei suuda ma enam varbaidki liigutada, sest ma olen nii paks. Samas lootsin pääseda kuskil 10 kiloga. Reaalsuses pääsesin seal kahe vahel oleva numbriga, mille suhtes pole ka päris kindel, sest oma algkaalu ütlesin selle järgi, mis ma kodus sain ja ämmakas kaalus mind alati riiete kaalu maha arvestamata. Lisaks sellele näitasid kodukaal ja arsti kaal totaalselt erinevaid numbreid. Tegelikult vahet pole. Ma väga ei muretse, osa jätan nagunii haiglasse..
  • Kartsin, et pärast olen nagu triibuline tiigriema. Samas lootsin üsna kergelt pääseda, sest räägitakse, et see on ka kuidagi geenidega seotud. Reaalsus on see, et ma olekski päriselt triipudest pääsenud kui Beebi oleks otsustanud sündida kuskil 37.nädalal, sest just täpselt pärast seda ma oma esimesed triibukesed sain. Aga noh, las nad siis olla, sest tegelikult ei ole mõte neist mind kunagi väga häirinud.
  • Pelgasin väga, et ma saan omale “selle rõveda välja punnitava rasedate naba”. Ei saanud, haa !
  • Seal haiglas olles hakkasin ma kartma ka enneaegset sünnitust, aga mida aeg edasi, seda väiksemaks see hirm jäi ja praeguseks hetkeks on mu rasedus hoopis üle kantud.
  • Tahaks öelda, et ma kardan sünnitust ka, aga no ma olengi selline “pea ees tundmatusse” ja seega ei oska ma seda kuidagi eriti karta, sest no pole õnnestunud siiani veel kogeda. Teiste sünnilood minus ka erilist hirmu ei tekita, sest ma olen nii realistlik, et ma tean, et nagunii kellegagi üks ühele midagi ei ole. Ma tean, et on valus, aga no ma usun, et seda teab ette nagunii iga rase/sünnitav naine ja keegi ei loodagi väga ilma selleta pääseda.
  • Küll aga pelgan ma natukene seda, mis saab edasi. Ma tean, et kõik tuleb nagunii loomulikult ja nö töö käigus, aga ikkagi.. Õnneks on mul seda beebide hoidmise kogemust küll ja päris esimest korda ma last kätte ei võta. I. samamoodi on selle beebi osa juba korra läbi teinud. Saame hakkama 😀

Otsustasin, et siia postitusse sobib see “kõhupiltide kokkuvõte” paremini kui eelmisesse.

Desktop-001

Üleüldse viimased päevad on selline tunne olnud, et nagu midagi hakkaks lõpuks toimuma ka, sest kui ma eelmine kord polnud kindel, et see ikka limakork oli, mida ma nägin, siis nüüd olen ma küll kindel, et eile ja täna just sellega tegemist on olnud. Lisandunud on ka õrnad alaselga löövad valud, aga ma poleks üldse imestunud kui Beebi ennast ikkagi oodata laseb ja ma jõuan esmaspäeval veel esilekutsumisele ka.. Ma muidugi looooooodan, et ta tahab ise nädalavahetusel tulema hakata.

Olgu, kuidas on, aga järgmine postitus saab olema sünnilugu. Seega jääb mul üle endale ainult edu soovida 🙂