Chit Chat · Mõttekäigud

01072016

beach-hello-hello-july-hola-favim-com-1941565

Ükspäev ma sattusin taaskord lugema oma vanu blogipostitusi. Mulle meeldib seda aegajalt teha, et taas meenutada neid tundeid, mis mind neid kirjutades valdasid või veelkord mõelda nendele mõtetele, mis tookord mu peas tiirlesid. Lisaks meeldib mulle neid lugeda ka seetõttu, et tunda rõõmu selle üle, kuhu ma praeguseks oma eluga jõudnud olen. Ja ma olen tõesti endaga rahul. You did well, Janne !

***

Juuli on üks vahva kuu, sest I.-l tuleb puhkus varsti ja ma loodan, et me seekord jõuame Hiiumaale. Ma pole seal kunagi käinud, aga tahan juba mitu aastat sinna minna. Samas aga pole me üldse planeerinud seda minekut, pole broneerinud ööbimist jne. Ma ütlesin, et ma võin telgis ka ööbida ja küll Tikrike ka seal hakkama saab. Samas võiks ikka ju pesemisvõimalus ka olla. Eelkõige just lapse pärast. Ma nii tahan minna, aga ma üldse ei jaksa tegeleda sellega, kas kuskil üldse on veel vabu tube/maju/kämpinguid..

Juulis on veel Türi kohvikutepäev ja siis Põltsamaa roosipäev ja siis Unustatud mõisade külastuspäevad terve kuu jooksul ja siis veel Jäneda talupäevad jne jne. Oeh, tihe kuu saab olema. Õnneks on meie Tikrike tubli poiss ja naudib autosõitu, seega saab kõik kohad käidud ja nähtud ka.

Jõulud · Mõttekäigud

XXII.XII.

Jõule hakkasin ma ootama, nagu ikka, alates 1.advendist. Aga nagu mul kombeks on siis kodu kaunistama hakkasin ma alles 4.advendi saabudes. Kui meil oleks kunstkuusk, küll siis see oleks kohe paika saanud, aga päris kuuske ma nii vara tuppa ei tooks. See leidis oma koha toanurgas alles laupäeval. Isegi vara, kui mõelda, et nooremana sai kuusk tuppa toodud alles Jõululaupäeval (kui ma ei eksi). Mina, põline lumepõlgur, ootan lund.. Et lõpuks natukenegi Jõulutunnet tekiks.

2015-12-22 04.06.16 1

Jõululapäeva veedame see aasta peika perega, nagu vist ka eelmisel aastal. Arvatavasti üleeelmisel aastal ka. Minu perega veedame me koos alles aastavahetuse. Siis on mu õel sünnipäev ka ja siis seega ongi see juba aastaid olnud selline 2in1 üritus, kus kõik kuni vanavanemateni kogunevad kokku. Alguses saab õde oma sünnipäevakingid, seejärel jagame kätte jõulukingid, mis on meil juba mitu aastat loosipakkidena, et kõik ei peaks ennast vaeseks maksma kõigile kinke tehes. Mu kahel noorimal õel muidugi veab, nemad saavad nagunii kõigilt kingid. Hiljem lastakse sünnipäevalise auks ilutulestikku ja siis lähevad kõik koju ära. Või sinna, kus iganes nad aastavahetust veedavad..

2015-12-22 04.08.11 1

Ma mäletan küll, kuidas mõned (tegelikult vist oluliselt rohkem) aastad tagasi sai emaga mitmeid sõdu maha peetud, sest mina tahtsin ikka aastavahetuse mujal veeta, mitte perega laua ääres istuda, sest no mina ju pole süüdi, et mu õel sellisel “halval” päeval sünnipäev on. Hommikuti ma ikka olin kohal, lihtsalt aasta soovisin oma äranägemist mööda minema saata. Selle “mõne aastaga” on see värk, et ma ise pole veel ilmselgelt aru saanud, et ma (märkamatult) 24-aastane olen ja see “mõni aasta” kipub rohkem jääma suurusjärku 7 või 8 aastat.. 😀

2015-12-22 04.11.26 1

Kui veel Jõuludest rääkida, siis ega mingeid erilisi traditsioone mulle ei meenugi. Kunagi, kui ma veel vanematega ühe katuse all elasin, käis meil Jõuluvana ka. Kinkide lunastamiseks pidi ikka pisike salmike ka ette lugeda olema.

Varsti, kui beebi majas, saame hakata omaenda traditsioone looma. Oleme küll iga aasta kahekesi ka Jõule pidanud ja isegi kuuske ehime koos, aga traditsioone võib luua veel ja veel..

Beebiblogi · Mõttekäigud · Rasedus

XV.XII.

Kogu selle nädalavahetuse jama pärast olen ma ilmselgelt stressis. Või no tegelikult ei olegi see ju midagi üllatavat..

Pisarad on igal suvalisel hetkel väga kerged tulema. Eriti hullud on olnud viimased kaks õhtut, kus ma ainult nutan. Kõige pärast. Ja siis räägin beebile, et kõik läheb hästi. Ja siis mulle tundub, et I. on mingi distantsi meie vahele tekitanud. Püüa siis endale sisendada, et ma pean rahulik ja õnnelik ja ma ei tea mis kõik veel olema. Aasal kepsutav ükssarvik, my ass !

Ei, ma ei taha kellegagi rääkida, sest siis ma nutan jälle sekundiga. Isegi seda siin kirjutades on pisarad jälle silmis. Samas ratsionaalselt mõeldes saan ma ju aru, et mul ei ole mitte millegi üle nutta, sest kõik on ju hästi. Loodetavasti edaspidi on ka..

Beebiblogi · Mõttekäigud

XXIX.IX.

Ma mõtlen, et tänapäeval on ikka päris keeruline rase olla. Nii palju asju on tõestatult ohtlikud sulle ja (eriti) lapsele. Ja kes ikka tahaks teadlikult oma tulevasele lapsele halba teha ?

Mingi aeg ma lugesin, et lõhnaküünlad ja õhuvärskendajad on kahjulikud. Ma olen neid terve elu kasutanud (või no päris pikalt vähemalt) ja nüüd järsku ei tohi. Ma armastan tuunikala, aga see sisaldab palju elavhõbedat ja ei ole üldse soovitatav rasedatele. No KUIDAS saab neid siis edasi kasutada/süüa kui on TEADA, et need pole head ? Ei saagi, vot ! Sest ei saa ju teadlikult halba teha.

Vanaema täna rääkis, kuidas tema päev enne mu ema sündi käis veel heina tegemas. Nojah, ma tahaks tänapäeval näha kedagi padurasedana heinapõllul või üldse mõnda rasket füüsilist tööd tegemas. Raskete asjade tõstmise liigitan ma samasse kategooriasse. Not gonna happen. Vaevalt siis keegi su käest küsis, kas sa ikka jaksad ja tahad. Tuli teha, mida tuli teha.

Ma ainult ohkan kogu selle asja peale ja mõtlen, et kas mõni ohutu asi ka olemas on või..