Chit Chat

Lasteriided ajavad mu hulluks vol.2

Mäletan, et enne Tikrikese sündi ma halasin, et pole olemas ilusaid poiste riideid, et kõigil on peal mingid autod jm sellised hirmsad asjad, mida ma riietel ei salli. No olgu, nad on ikka seal, aga ma olen õppinud leidma enda jaoks normaalseid poiste riideid. Sel ajal rääkisin, et tüdrukute riideid on küll palju rohkem ilusad jne. On – on.. Nüüd kui ootame pisikese printsessi saabumist, olen ma täiesti ahastuses, sest järsku ei ole enam olemas selliseid tüdrukute riideid, mille pealt mulle mingid lollused näkku ei hüppaks. No andke abi, noh ! Kuidas see võimalik on ?! 😀 Ilmselgelt on asi lihtsalt minus.. Eks ma pean seal osakonnas ka kuidagi uuesti orienteeruma õppima ilma, et ma närvivapustust saaks, sest ilusaid asju pole. No ausalt noh, naljakas on juba..

Advertisements
Chit Chat

Lasteriided ajavad mu hulluks !

Käisime eile Tallinnas Tikrikese garderoobi täiendamas ja iga kord satun ma kergelt öeldes ahastusse. No toon näite: väga ilus valge mündiroheliste täppidega hommikumantel, ainult et see oli mõeldud tüdrukutele, sest rippus seal ja lisaks oli tal sees roosa kant. No see selleks, poleks seganud, aga vaatasime siis poiste omi – erkroheline ja konna näoga kapuutsiga. Wtf?!

Mis imeasjad need poisid on, et enamus nende riideid peab olema robotite või autode või ma ei tea mis asjadega. Miks ma ei näe, et mulle tüdrukute riietel pidevalt mingid barbid ja Hello Kitty'd näkku hüppaks? Mul läheb süda pahaks iga kord kui keegi tahab Tikrikesele mõne autode (või mis iganes jubeda pildiga) asja selga panna või eeldab, et ma panen talle selle selga. Not gonna happen.. never ! Või vähemalt mitte seni, kuni mulle endale meeldib.

Kas poiss ei saa muidu aru, et ta poiss on, kui tal pole terve kapp täis autode, robotite ja muude "poisilike" tegelastega riideid ? Ja üleüldse on vist enamus poiste asju sinised, sest näiteks kõik ilusad mündirohelised asjad olid tüdrukute osakonnas.

Rääkige nüüd saladus välja, kust saab lapsele normaalseid riideid? Ja miks peavad olema igal asjal pildid peal ? 

Chit Chat · Jõulud

Meie jõulud 2016 #2

Märkamatult on läbi saanud juba pea pool jaanuari ja ma pole ikka suutnud ennast kokku võtta, et meie teisest jõulupeost ka kirjutada. Või oli see tegelikult pigem aastavahetuse- ja nääripidu.

Nagu kunagi juhtus, otsustas üks mu õdedest valida omale sünnipäevaks 31.detsembri. Küll ta kord oskab hinnata sellele järgnevat vaba päeva.. Juba aastaid on meil tavaks sellel puhul väike istumine teha, et alguses sünnipäev ja pärast sujuvalt aastavahetus. Olen kunagi nooremana (kõlan nagu 50-aastane) vaielnud küllalt, et mul teised plaanid jne. Oh jah. Nüüd on nii mõnus perega rahulikult olla.


Lehtse jõuludest eeskuju võttes kupatasin meie 4 põlvkonda ka ühele pildile kokku. Küsisin isegi enne luba, kas võin üldse nende pilte siia panna 🙂

Kuna samale ajale jäävad veel näärid ka, teevad täiskasvanud omavahel loosipakke. Lapsed saavad nagunii ka kingitusi. Tikrike sai laulukoera ja rõngatorni. Nagu umbes 90% meie beebigrupi lastest. Ilmselgelt pole väga palju asju, mida samavanadele lastele kinkida. Meie kingitused on rohkem sellised pudi-padi.

Ega tegelikult midagi väga kirjutada polegi. Rohkem vaadake pilte. Aga väga mõnus istumine oli seekord, jäime isegi ööseks. Keskööl lasime rakette ja olime niisama mõnusad.

Chit Chat

Aadressidest, kaartidest ja kirjadest

Seoses lusikapeoga tuli mul üks naljakas seik meelde, mis omakorda meenutas veel mõningaid juhtumisi.

Hea, et me lusikapeo kutse üldse enam-vähem õigeks ajaks kätte saime. Ma olen vist postkontori töötajad ikka täitsa segadusse ajanud oma aadresside ja asjadega. Lugu selline, et sissekirjutus on mul Väätsa vallas, seega peaks kõik sellised kirjad minema tollele aadressile. Aga postkontor teab, et tegelikult elan ma Paides. See on kasuks ka tulnud, sest kõik valesti kirjutatud aadressiga asjad tulevad mulle ikkagi koju. Selle kutsega oli aga selline nali, et miskipärast jõudis see minuni nädal aega hiljem. Ümbrikul oli peal sissekirjutuse aadress ja lipikuga minu päris aadress. Ei tea, kas nad sõidutasid seda nädal aega edasi-tagasi ja ei suutnud otsustada, kuhu see panna ? Hea vähemalt, et ma seda päris sama päeva hommikul ei saanud või üldse järgmine päev näiteks.

See on ka naljakas, et esimene vallast saadetud kiri läks hoopis mu ema juurde, ta elab samas külas, kus mul sissekirjutus on ja kunagi ma ikka elasin ka seal. Tollel ümbrikul oli ka ju kirjas mu sissekirjutuse aadress, mitte mõni vale. Ma mäletan, et kui ma ema juures veel elasin ja postkaartidega tegelesin, saabusid kõik kaardid sedasi, et neile oli postkontoris peale kirjutatud mu ema perekonnanimi. Ma ei teagi, mis selle põhjus täpselt olla võis. See, et postkast oli tema nimel ? Mingil hetkel see õnneks lõppes.

Kui ma siis Paidesse kolisin, hakkasid kaardid ikka õnneks õigesse kohta tulema. Kui ma I. juurde kolisin, aga üks mu kaardisõbranna ikka eelmisele aadressile kaarte saatis, tulid need ka õnneks õigesse kohta. Ükskord sain ma kaardi, kus polnud mu tervet aadressigi peal – ainult nimi, linn, postiindeks ja riik. Ometi sain ma selle kätte. Siis hakkas natuke jube küll, et postkontori töötajad teavad nii hästi, kus ma elan 😀

Ilmselt peaks ma mingi aeg postkontorist läbi astuma ja natukene selgitama neile, kuidas need lood mu aadressi(de)ga lõppude lõpuks on..

Chit Chat

Jõuluootus ja kingi-ideed

Ma ei ole vist ükski aasta olnud nii suures jõuluootuses kui sellel aastal. Mul on tunne, et kuuse võiks juba homme päev tuppa tuua, rääkimata kingituste ostmisest. No okei, selle esimese jaoks võib ju veel piiiisut vara olla, aga kingitustest rääkimiseks ei ole kunagi liiga vara, sest ma lihtsalt armastan kingitusi. Eriliselt armastan ma kingitusi teha, aga no neid saada on ka igavesti vahva.

Kõige suurem küsimus on sellel aastal mu jaoks see, mida kinkida meie pisikesele Tikribeebile, kes on selleks hetkeks juba peaaegu 7-kuune. Mõned asjad võivad natukene vanemale lapsele ka olla, sest sünnipäevani on tol hetkel veel aega maa ja ilm. Ma usun, et jõulude tähendusest ja kingitustest ta veel aru ei saa, ei hakka veel nii pea saama ka, aga ma ei suudaks teda eluilmaski kingitusest ilma jätta. Ma teen isegi kassile kingitusi.. Ja samahästi võiks siis ju mehega ka omavahel kingitusi mitte teha, sest me võiks neid iga päev niisama ka teha. Ja no sel juhul poleks üldse kinke vaja. Mitte kunagi, mitte kellelegi. Aga jõulde ajal kingid peavad olema, sest jõulud ju !

Aga tegelikult on minu vanemad juba välja mõelnud, mida kinkida. Ilmselt saab selle hüppelooma. Lisaks tahaksin ma Tikrikesele Fisher Price laulukoera ja mingit motoorikakeskust. Peaks midagi I. vanematega ka kunagi arutama. Tegelikult ei ole mul õrna aimugi, millega üks 7-kuune mängida võiks.

Desktop.jpg

Mina aga leidsin ükspäev Instagram’ist väga ägedad Kiigik’u kiiged (nende FB leht). Need on nii nunnud ja mõnusad, et arvatavasti meie üheks jõulukingiks ongi see.

Nendest asjadest piisaks ilmselt küll ja veel. Kõigega ta nagunii korraga ei mängi ja mõne asjaga võib üldse pisut kauem aega minna. Ilmselt see laulukoer oleks üks esimesi asju, mis kasutust leiaks. Kiik läheb kasutusse alles siis kui ta juba istuda oskab ja seda natuke kauem kui paar minutit teha jaksab.

Minu perega on lihtne, sest me teeme loosipakid, et igaüks ennast päris pankrotini ei ostleks, hinnapiir on ka ette antud. Loosipakkidest jäävad lapsed välja, sest nemad saavad nagunii kinke ja lõppude lõpuks oleks nende tehtavate kinkide ostmine ikka vanemate õlul. I. peres soovitasin ma ka ükskord loosipakke, aga see oligi ainult üks aasta. Võib olla oleks pidanud järgmine aasta uuesti mainima.

Aga kui veel natukene jõuluootusel peatuda, siis ma üldse ei jõua ära oodata, et saaks juba hakata jõulutulesid tuppa üles panema jne jne. Aga samas, kes mind keelab. Tellisin sellel aastal lõpuks need valguspallid ka ära, ei jõua ära oodata, et kätte juba saaks. Panen kohe üles ka. Eelmiste jõulude ajal suutsin ma ühed tulukesed juba läbi põletada, sest need põlesid mul alates detsembrist kuni veebruarini äkki. Ühel hetkel lihtsalt kustusid ära.

Mõtlesin, et peaks põnnist mõned jõulupildid ka äkki tegema ja siis laskma need kaartideks teha ning saadaks kellelegi. No eks paistab, kas ma teostuseni ka jõuan millalgi.

Ma nüüd ootan jõule edasi 😀

Chit Chat

Ma ei taha enam õue minna.

Juhuks, kui keegi peaks elama mõnes akendeta kohas, oleks paslik mainida, et väljas on lumi. Päris palju lund kusjuures.

Läksin mina siis eile Tikrikesega jalutama. Vahemärkusena mainin, et vankriks on Hartan Topline S ehk siis ees on väikesed rattad.. No edasi võite ise arvata kui “vahva” mul kärutada oli. Ühestki hangest ma läbi ei pääsenud ja lõpuks kõndisin üldse sõiduteel.

Ma istun terve talve toas kui ma kiiremas korras omale suuri rattaid vankrile ei saa. Seni käin vanaema juures oma õe vana vankriga põnni sõidutamas, sest see oma suurte õhkkumm ratastega on nagu tank, mis läheb igalt poolt läbi. Oh mind küll.. Oli mul vaja neid väikseid rattaid üldse või ?! Jaaa, mhm, sest nii hea on ju manööverdada või poes käia sellega jne jne. Tõde on see, et ma olen neid pöörlevana kasutanud umbes täpselt kaks või kolm korda ja ainult poes, sest mulle käib närvidele, et vanker kuidagi “töllerdab” kui neid tänaval kasutada.

Moraal ? Talita esmaste mõtete järgi, sest ma ju läksin ikka suurte ratastega vankrit ostma tookord.. Oh jah, järgmine kord olen targem. Võib olla 😀

2016-11-02 07.40.13 1.jpg

Chit Chat

Oh neid elu õisi.. Või no, seda minu oma.

Mäletate, alles eile ma kurtsin, et kell 7 ei ole inimlik ärgata. Jah, mina mäletan ka.. Seega otsustas Mr.Murphy mulle näidata, et tegelikult polnud sellel häda midagi, sest pool 6 on veel hullem ärgata. Tänks tõesti !

Kõik sai alguse sellest, et eile õhtul ei saanud Tikrike oma viimast uinakut teha. Pidi see uinumine olema u 17:30 – 18:00. Aga I. tuli koju ja nii kui põnn ukse taga tema häält kuulis, olid silmad plaks lahti jälle ja kõik. Siis kui hakkas uuesti kustuma, astus I. tuppa sisse ja oligi päriselt unele kriips peale tõmmatud. Ise ma olin ahastuses, sest ma teadsin, et see tähendab pärast väga suurt kisa, sest üleväsinud laps ei taha enam mitte midagi – ei magada, ei ärkvel olla, ei süüa ega ilma söömata olla.

Suure surma ja hirmsa kisa saatel suutsin ma ta lõpuks u 19:30 magama saada, omast arust siis seda uinakut tegema, mis pidi poolteist tundi tagasi olema ja kestma pool tundi. Aga siis millalgi oli kell juba saanud 21:00 ja ma sain aru, et siin vist on asi uinakust ikka väga kaugel ja kuidagi suutis ta hoopis ööunne jääda. Egas siis midagi.. Üles ma ei raatsinud teda ka ajada. See aga tähendas, et esimest korda ma ei tea kui pika aja jooksul, jäi ta näiteks ilma rpa-ta magama.

Ausalt, selle nimel, et ta ärkaks natukenegi inimlikul ajal, panen ma teda edaspidi ka hiljem magama, u 21:00. Minu poolest rääkigu need teadlased mida tahes, et 19:00 on kuni aastased lapsed kõige väsinumad või midagi. Ma täpselt ei teagi, mida nad räägivad. Las nad siis olla, sest pool 6 ärgates on hoopis emad väsinud ja sellest pole ka kellelegi kasu.