Sõstrakese kasvamine · Tikrikese kasvamine

Elu kahe lapsega ja esimene vs teine

Kaks nädalat neljaliikmelise perena on möödunud linnutiivul. Tundub sobiv aeg natukene peatuda sellel, mis on kahe lapsega teistmoodi kui ühega.

Suurim muutus on kahtlemata see, et kui enne sai Tikrike 100% minu ja I. tähelepanust, siis praeguseks on see märkimisväärselt vähenenud. Ilmselt I. protsent on endiselt seal saja lähedal, sest noh, tissid on minu küljes ja Sõstrabeebiga ta nii väga tegeleda ei saa. Kohati tundub enda jagamine keeruline küll. Eriti kui Tikrike tahab näiteks täpselt siis sülle saada kui tirts ka süles on. Kui ma juhtun sel ajal seisma, kükitan maha ja lasen tal natuke kaela ümber rippuda, üldiselt ta lepib sellega. Või siis annan tirtsu kellelegi teisele hoida, sest tema ei oska veel vastu vaielda. Kodus diivanil istudes on selle kallistamisega kõige lihtsam, mahuvad ilusti mõlemad ära.

Eelmises postituses ma vist mainisin, et Tikrike ei soovi enam I.-ga koos magama jääda jne. Kaua me siis last kiusame.. Kolisin koos pisikesega tagasi tema kõrvale. Püüan tavaliselt Sõstrakese esimesena magama saada, et Tikrikesele jääks kas või natukene seda aega, kus mu tähelepanu on 100% temal. Enamasti see õnnestub ka, aga no vahepeal peab ikka teise pisikest peakest ka paitama. Lõunaunedega on sama taktika. Üldiselt töötab.

Söögitegemist ja muud sellist ei ole ma veel käppa saanud ja selleks ajaks annan pisibeebi tavaliselt I.-le hoida ja suurem põnn on minuga koos. Pean ikka selle kandelina kapist välja otsima ja kellegi omale külge siduma. Praeguseks ei tundu Sõstrake mu jaoks enam nii väike ja väeti ka, et ma teda siduda ei julgeks. Vist 😀

<<<<<<<<<<<<<<<
ui nüüd peatuda natukene sellel ka, kuidas näiteks olid ettevalmistused Beebi sünniks, siis no jah .. Ütleme nii, et ma tundsin kogu aeg, et aega on küll ja veel. Et kui me esimesega ostsime käru ära 3 kuud varem, siis seekord ainult kuu varem. Lisaks muidugi need erinevad äpid, mida ma Tikrikesega kasutasin, et kui kaua magas ja mis kell magas ja kui palju ja millal sõi jne jne. Nüüd ma olen pigem selline go with the flow, sest mis see teadmine mulle ikka nii väga annab. Tikrikesega laenasime perearstilt isegi beebikaalu, sest ma kartsin, et ta ei saa kõhtu täis ja ometigi sai tema ju õhtuti rpa-d lisaks. Sõstrabeebi pärast ma nii väga küll ei muretse ja tema saab ainult rp-d, läks isegi haiglas õnneks ja ei pidanud lisa andma.

<<<<<<<<<<<<<
õib vist uskuda küll neid jutte, et iga järgmisega on nö lihtsam. Mina tunnen küll, et mõnes mõttes ongi. Ilmselt veel lihtsamaks hakkab siis minema kui nad omavahel juba mängida ka oskavad. Aga no selleni on veel aega.. Tuleb kõigepealt seda pisikest beebit ja beebiiga täiega nautida, sest tema on päris kindlasti mu viimane isiklik beebipall.

Advertisements
Mõttekäigud · Sõstrakese kasvamine · Tikrikese kasvamine

Laste omavahelised suhted ja muud mõtted

Ma ei tea, kas see on hea või halb, et põnnide vanusevahe on ainult poolteist aastat. Ma olen palju lugenud jutte, kus vanem hakkab kohe pisemat armukadedusest terroriseerima ja vanematel on palju raskusi asja kontrolli all hoidmisega.

Esimese nädala kohta võin ma öelda, et meil on läinud päris hästi. Sellised natuke nö tugevamad vopsud jm on pigem olnud tingitud sellest, et Tikrike on lihtsalt veel nii väike, et ta ei saa aru, et Sõstrake on veel väiksem ja talle ei saa peale toetada või teda ei tohi kõvasti kallistada.

Ausalt, ma pelgasin päris kõvasti, kuidas suurem väiksema vastu võtab, sest Tikrike on siiani olnud ju paras “emmekas”. Kartsin, et tal on väga raske sellega leppida, et nüüd koondub enamik mu tähelepanust Sõstrakesele. Aga tundub, et vähemalt algus on sujunud oodatust paremini (ptüi ptüi ptüi). Kindlasti on suur abi siinkohal olnud sellest, et I. on ka kodus ja seega kui on midagi vaja teha, saab üks meist kohe reageerida ja Tikrike pole sunnitud ootama kuni ma õekesele näiteks süüa annan. Eks paistab, kuidas asjad siis sujuvad kui I. tööle tagasi läheb ja mina pean 100% kõigega ise toime tulema.

Tikrikesest veel natuke rääkida, siis viimasel ajal on eriti öösiti hakanud ta halvemini magama. Üks õhtu ta ei tahtnudki I.-ga magama jääda. Läksin siis ise, aga mõne aja pärast hakkas Sõstrake teises toas nutma ja kui ma ära läksin, tuli lohutamatu nutt. Haarasin siis tirtsu kaenlasse ja kolisime Tikrikese kõrvale. Saime ta magama ja pool ööd teises toas magatud kui kell 5 hommikul pidime uuesti tulema teda lohutama. Saatsime siis I. teise tuppa ja ise jäime poisi juurde.

Tundub, et Tikrikesele hakkab asi nüüd, teisel nädalal, kohale jõudma, et see pisike kägisev ja minu küljes rippuv inimesehakatis päriselt ka jääb meiega siia elama. Eks ma jõudumööda püüan ennast nii palju Tikrikesele pühendada kui võimalik, aga on näha, et ta kardab (?) pidevalt, et mina või I. lähme kuskile ilma temata minema.

Muudel emotsioonidel peatuda, siis minul käivad need küll meeletu kiirusega üles-alla. Kojusaabumise päeval võtsin Tikrikese esimest korda üle mitme päeva sülle ja hakkasin lihtsalt nutma. Seda sellepärast, et mulle tundus, et minu esimene beebi on üle öö kuidagi liiga suureks kasvanud. Enne haiglasse minekut ei olnud ta veel üldsegi nii suur ja see avastus tegi parajalt emotsionaalseks. Siinkohal ma ei tohi muidugi unustada, et tegelikult on ta ikkagi veel väike, hoolimata sellest, et ta tundub suur.

Üle mitme päeva Tikrikest ise ööunne pannes ja unelaulu lauldes hoidsin ka kõigest väest pisaraid tagasi. Oeh.. Vahepeal on küll tunne, et seda lärmi ja virnat on nii palju, et ei tea, kuhu poole joosta. Aga no eks iga päevaga läheb kergemaks. Läheb, eks ??

Sünnitus

Sünnitusest taastumine

Seekord on kõik läinud kuidagi kiiremini ja valutumalt.

Sõstrake tõmbas muidugi lahti kõik Tikrikese poolt põhjustatud armid ja arst ütles, et on II astme rebendid. Ma täpselt ei tea, mida see tähendab, aga eelmine kord oli sama. Istuda ei lubatud 10 päeva.

Seekord kaotasin teadvuse ainult korra, mõni tund peale sünnitust palatisse kõndides. Juba öösel sain ise üksinda wc-a käia ja ei pannudki pilti tasku. Ämmakas beebiga ei lubanud igaks juhuks ise mähkima minna. Juba hommikul sain ilusti kõik Sõstrakesega seotud toimingud ise teha, ämmakas käis küll abis, aga väga hull olla enam polnud.

Teisipäeval (05.12) vaatas lastearst tirtsu üle ka, kaalus ta 4010g (sündis 4380g). Seega oli kaalukadu täiesti ok ja ei pidanud lisa andma hakkama. Temal õnnestus ka rangluumurrust pääseda, mida ämmakas korra kahtlustas selle kriiskava kisa pärast, mida ta kuuldavale suudab tuua.

Siis hakkas vaikselt juba piim ka tekkima ja mina sain omale parajad pommid ette. Mida aeg edasi seda hullemaks asi läks. Öösiti olin ma päris hädas, et põnn korralikult rinnale saada. Oma rahulolematust väljendab preili muidugi väga häälekalt nagu ühele naisterahvale kohane 😀

Kolmapäeval (06.12) saime koju. Enne vaatas lastearst piiga uuesti üle. Nüüdseks oli juba pisut kaalu juurde ka tulnud, kaalus ta 4040g.


Kodus olla on nii hea. Piimamajandus on ka oluliselt lihtsam. Otsustasin iga kord enne sööki pisut välja pumbata, sedasi on Sõstrakesel lihtsam ja kisa on oluliselt vähem. Huvitav, kas peaks selle piima alles ka jätma? Praegu olen lihtsalt ära visanud..

Paar korda olen kogemata sekundiks istuma ka jäänud ja siis avastanud, et oh pagan 😀

Ei saa ma üle ega ümber ka sellest kui palju abi selle kõige juures I.-st olnud on. Sünnituse ajal polnud tal seekord suurt midagi teha, sest kõik käis nii kiiresti, aga kõik need päevad, mis ma haiglas olin, oli tema Tikrikesega kodus. Lisaks muidugi nüüd, kui me kõik neljakesi siin asjadega harjume, on temast väga palju abi.

Kunagi hiljem kirjutan Tikrikese suhtumisest ja sellest, kuidas tema olukorraga harjub. Aga las enne läheb veel natuke aega mööda.

Sünnitus

Sõstrakese lühike sünnilugu

Mind Instagram’is jälgivad inimesed kindlasti juba teavad, et vahepeal sai meie pere täiendust ühe pisikese preili näol. Katsungi nüüd Sõstrakese sünniloo kirja panna.

Pikema sünniloo otsustasin ka seekord jätta parooli alla (sama, mis varem). Kes parooli soovib, võib alati küsida.

  • Valud hakkasid 3.detsembri öösel vahedega u 5-6 minutit.
  • Päeval olid valude vahed pikemad, u 7-10 minutit.
  • Lõunaajal läksin veel koos Tikrikesega magama, sest ööuni oli lühikeseks jäänud.
  • Peale ärkamist otsustasime igaks juhuks kontrollis käia, sest tõsine kopp oli ees juba ja tahtsin teada, kas asjal mingi tulemus ka juba on.
  • Haiglas olime u kell 17. Avatus oli 4cm. Öeldi, et 4 tunni pärast vaatame uuesti.
  • Haiglas olles hakkasid valud intensiivsemaks muutuma.
  • U kell 20 läksime uuesti sünnitustuppa. Käes oli pea täisavatus ja kutsuti sanitar voodit valmis sättima.
  • Voodi sai valmis ja mul olid juba pressid ka. Veed tehti kahe tuhu vahel lahti.
  • 2-3 pressiga oli Sõstrake sündinud.

Sündis meie pisike 03.12 kell 20.17, kaaluga 4380g ja pikkusega 55cm.

Mõnda aega lapiti mind kokku ka, sest Sõstrake tiris uuesti lahti Tikrikese tehtud armid. Aga seekordne taastumise oli oluliselt kergem kui eelmine kord ja minestasin ainult korra.

Rasedus

Bumpdate #9

Viimane rasedapostitus for sure, sest ma enam ei viitsi rase olla 😀

Vahepeal käisin KTGs, kus mind väga pikalt kinni ei hoitud, sest kõik näidud olid ilusad. Sealne ämmakas küsis, et millal siis sünnitama plaanin tulla. Ütlesin, et kui mu teha oleks, jääks kohe sinna, aga no ega keegi minult ei küsi.

Kolmapäeval (29.11) oli viimane ämmaka visiit, kus Beebi sai väljatõstmisteate ka kätte. Täpselt mu vanaema sünnipäevaks ehk 11.detsember. Ise olen muidugi positiivne ja plaanin ikka ise hakkama saada. Seda enam, et Tikrike ju tuli ka ise, napilt paar päeva enne esilekutsumise kuupäeva, aga ikkagi ise 🙂

Vahepeal kimbutas mind mitu nädalat närvivalu seljas, ilmselt surus Beebi kuskile vale koha peale. Käisin peale eelmist ämmaka visiiti selga teipimas, tegi olemise pisut paremaks küll, aga valu päris ära ei võtnud. Ma olin siis ikka tõesti põhimõtteliselt jalutu- ei saanud istuda, astuda ega lamada, külge ka ei saanud pöörata. No ikka meeletu valu oli. Ma ei tea, kas nüüdseks on Beebi allapoole vajunud või midagi, aga selg ainult tuikab veel (eriti kui mõnda aega on saanud paigal olla) ja kõnnin lihtsalt nagu pardike. Ma suhtun sellesse kui “vaikusesse enne tormi” ehk siis on ka 😀

Viimastel päevadel olen märganud, et Tikrike oma maru “emmekaks” muutunud. Ilmselt tunnetab, et midagi on toimumas. Oh, kui ma ainult saaks selle kõik talle kuidagi kergemaks teha..

Tikrikese kasvamine

18 kuud armastust

Minu pisipojast on saanud märkamatult väga asjalik ja kangekaelne väike põnn.

Kohustuslik “tehnoülevaatus” sai ka üle pika aja (pool aastat) tehtud ja numbrid olid järgmised:

Pikkus: 80cm -> 88cm (+8cm)

Kaal: 11kg -> 13kg (+2kg)

Tundub, et viimase poole aastaga on kosunud päris tublisti. Kaalu suurenemisest ise aru ei saa, aga mulle tundus ka, et pikkust viskas vahepeal päris hoolega. Enam ma ei imesta, et 86 suuruses püksid pisut lühikeseks juba kipuvad jääks.

Arsti juures käigust rääkides, olid seal nö kontrollküsimused ka, mida selles vanuses laps ilmselt miinimumina oskama/tegema peaks. No näiteks, kas kõnnib ilusti, kas oskab 2-3 klotsi torniks laduda, kas oskab lusikaga süüa, kas räägib 4-10 sõna, kas püüab etteöeldut järele korrata, kas keerab raamatu lehti jne. Lisaks küsis arst Tikrikeselt, kus nina on. Selle näitas ilusti ära, aga siis hakkas pisut “eputama” ja suu asukohta enam ei näidanud. Tegelikult teab ta nende asukohti väga hästi.

Nö passiivne sõnavara ja asjadest aru saamine on Tikrikesel päris hea, näiteks et “vii pluus pesumasinasse”, “vii mässu prügikasti” jne. Vahepeal ta muidugi näitab oma kangust ja ei tee seda, mida palutud. Seda enamasti muidugi keeldude kohapealt.

Lemmikmänguasju ei oskagi välja tuua, ühes kohas üks asi ja teises kohas teine asi. Lemmiktoitu ka pole, ainult lemmiku hommikusöögi oskan välja tuua, selleks on kaerahelbepuder maapähklivõi ja banaaniga.

Potil käimisega erilisi suhteid endiselt pole. Enne kellakeeramist muutis Tikrike oma päevakava ja koos hilisema ärkamisega hakkas hommikuti väga ilusti potil ka käima. Aga siis tuli see kohutav kellakeeramine, mis keeras uuesti sassi nii magamise kui ka kõik muu.

Päevakavast rääkides näeb meie päev välja praegu umbes selline:

  • 8.00-8.30 ärkamine
  • 13.00 lõunauni (See kellaaeg varieerub kõige rohkem. Võib juhtuda, et magama jäädakse alles kell 14.00. Magab tavaliselt 0.5-3 tundi, ei tea millest see sõltub.)
  • 21.30-22.00 ööunne minek

Vahepeale mahuvad söögiajad, mängimised, jalutuskäigud jne. Lühidalt kõik muu, mis pole seotud magamisega, sest mu meelest teiste asjade jaoks pole kindlaid kellaaegu vaja.

Erinevaid sõnu üritasin ka kokku lugeda, aga paljud jäid siiski kirja panemata. Ilmselt oleks ma seda pidanud tegema pikema aja vältel, aga siin need, mis lihtsalt hetkel meelde tulid.

  • anna
  • Ei taa- ei taha
  • Ei tee
  • Aitäh
  • Aitaah (koos lehvitamisega) – tsau !
  • Obadii – opadii! (Sülle)
  • Opa – sülle
  • Ämmäh – juua
  • Mäm-mäm – sööma
  • Äppi – appi

Hambaid eilse õhtu seisuga lõikunud 11. Lisaks punnitamas on 3.

Mulle praegu ei tulegi rohkem midagi meelde, mis oleks vajalik ja oluline ära märkida.