Rasedus

Bumpdate #7

Järjekordne kuuke on mööda tuhisenud ja aeg jälle pisikese kokkuvõtte käes.

Seekordne ämmaka külastus paljastas mulle +2,6kg kaalutõusu. Sellega koos olen ma “lõpuks” jõudnud sellesse kaalu, millega ma Tikrikest oodates alustasin 😀 Raske on ! Huvitav, kas ma tookord ei saanud siis aru sellest või ?

Toonuseid ei ole, seljavalud on. Magada tahaks ka palju ja õnneks Tikrikese uneaegu ma selleks ka kasutada saan.

Mulle tuli täieliku üllatusena, et juba pean ma ämmaka juures hakkama käima iga 2 nädala tagant. Kuidas ma omadega juba niiiii kaugel olen ?! Kiire pilguheit äpile ütleb jah, et põhimõtteliselt võiksin ma kuu aja pärast juba sünnitamagi hakata. Seekord läheb see aeg ikka väga kiiresti ..

Advertisements
Puhkus

Puhkus 2017 #3 – minipuhkus Riias

Peale seda kui me märtsis käisime Tikrikesele Riiast turvatooli ostmas ja me mitte midagi selle ajaga peale meeletu sõitmise teha ei jõudnud, otsustasime suvel uuesti minna ja seekord ööseks ka jääda. Suvest sai küll märkamatult sügis, aga mõnus perega veedetud aeg oli see sellest hoolimata.

Laupäeva (16.09) hommikul startisime esmalt Türile, sest läksime koos mu õe perega. Siis oligi vahepeal palju palju sõitmist ja mõned sirutuspausid. Mingil hetkel jõudsime igastahes kohale ja läksime vaatasime hotelli üle, mis oleks asunud nagu Koplis ja I. oli jumal kindel, et hommikuks on meil autol peeglid läinud. Edaspidi oleme targemad ja valime ööbimispaika hoolikamalt 😀

Check-in tehtud, suundusime Riga Plaza’sse natuke sisseoste tegema. Tahtsin Tikrikesele H&M-ist jope ära osta, aga polnud kahjuks sobivat suurust. Söömas käisime ka. Valisime ainsa koha, kus menüü oli lisaks läti keelele ka inglise keeles ehk siis Asia Express.

Hiljem suundusime tagasi hotelli, kus jäime laste uneaegasid ootama, mis tänu autosõidule päris paigast ära olid.

Pühapäevaks (17.09) planeerisime kauaoodatud loomaaia külastuse, sest noh kaelkirjakud ju 😀 Põhiliselt nende pärast me sinna minna tahtsimegi.

Tagasisõit polnud enam kellelegi meeltmööda ja otsustasime uuesti minnes vähemalt kaheks ööks jääda, et ehk on lastele lihtsam. Seda enam, et järgmine kord on meil neid juba natuke rohkem ja ma veel mäletan, et turvahällis Tikrikesele mingis vanuses enam kohe üldse ei meeldinud.

Paari sõnaga hotellist ka. Good Stay Jūrnieks Hotel oli meie valik. Põhiliselt sai see valituks oma odava hinna pärast ja no oma hinda oli ta väärt kah, aga ei midagi erilist ja rohkem me sinna enam ei lähe. Tuba oli ok, sest rohkemat kui magada me seal ei tahtnudki. Hommikusöök oli suhteliselt kesine, aga saime kõhud täis.

Kui hästi läheb, siis järgmine kuu teeme väikese spa-külastuse. Ilmselgelt võtame viimast sellest ajast, mille veel kolmekesi veedame.

Puhkus

Puhkus 2017 #2 – Raadna telkimisala

Tahtsin hakata meie minipuhkusest Riias kirjutama, aga märkasin, et ühel augustikuisel Peipsi äärsel puhkusel ma polegi veel peatunud.

Peale Kauksi rannast tulekut tahtsime veel kuskile minna ja käisime Raadna telkimisala piilumas. Pikka juttu ei tee, näitan hoopis mõnda pilti. Nii palju ütlen, et edaspidi eelistan ma pigem selle paar euri sinna Kauksi alale sissesõidu eest maksta, sest ilmselgelt selle eest hoitakse seda ala ka korras. Lapsega käies tundus Raadna pisut räpane ja rand polnud kah suurem asi.

Tikrikese kasvamine

Lõunauned kaisust ära

Viimases Tikrikesele pühendatud postituses mainisin ma, et tahaksin ta lõunauned kaisust võrevoodisse üle viia. Seda põhjusel, et erinevalt ööunedest ta nende ajal mulle enam otseselt kaissu ei pugenud ja uinus pigem seljaga minu poole. Seega tundus nagu õige aeg.

Päris õige päeva valis ta omale aga ise. Ühel päeval peale sööki ronis ta võrevoodisse ja keeldus sealt välja tulemast. Ei hakanud ma siis kiusama ka ja otsustasin hoopis juhust kasutada. Esimene kord võttis uinumine tavapärasest pisut kauem, aga ei midagi hullu. Iga korraga on lihtsamaks läinud kuigi ega ta iga kord eriti hea meelega magama ei lähe ja kipub mõnikord enne ikka eest ära ka jooksma. Ja siis voodisse saades magab umbes 5 minutiga. Aga enne ikka on vaja võidelda. Saa nüüd siis ta mõttekäikudest aru..

Üldiselt mulle meeldib erinevaid asju teha nö lapsest lähtuvalt, et kui tema millekski uueks valmis on, mitte nii, et mina surun talle erinevaid muutusi peale. Küll omal ajal tulevad ka potil käimine ja ööuned võrevoodis. Ei ole kiiret kuskile. Beebi on beebi ikkagi ainult ühe korra 🙂

Rasedus

Bumpdate #6

Ma ei tea, kuidas ma Tikrikest oodates suutsin igal nädalal raseduse kohta midagi kirjutada. Ilmselt oli siis kõik lihtsalt uus ja huvitav, nüüd aga been there, done that ja sinna see läheb. Isegi kord kuus on raske midagi kirjutada, sest mulle omale küll ei tundu, et midagi huvitavat oleks.

Seekord kuuga juures +2,5kg. Varsti olen samas kaalus, mis Tikrikesega alustades 😀

Üldisest enesetundest rääkides, on päevi, kus ma tunnen ennast üldse mitte rasedana ja samas on päevi, kus ma tunnen nagu ma oleks emalaev ja ei jaksa mitte midagi teha. Mõnel aktiivsemal päeval oleks õhtuks kõht nagu 3x suuremaks ja raskemaks muutunud ning voodisse pikali heitmine on maailma suurim õnnistus. Selg kipub ka ikka valutama, aga no eks see käib vist asja juurde.

Tikrikese kasvamine

Esimene juukselõikus

Nüüd on see asi siis ka tehtud. Aega võttis päris kaua, sest ma enne pikalt põdesin, kuidas Tikrike seda üldse kannatab ja põhiline muidugi minu enda häda, et no kuidas ma lõikan ta beebilokid maha.. Sest no beebilokid ju ! Aga olgem ausad, tal oli paras varesepesa juba peas ja taga paar “rastat” ka.

Juuksuriks oli mu armas õde ja võib olla just tänu tuttavale keskkonnale ja tuttavale “juuksurile” ta nii leplik oligi, sest no ma imestasin väga, et ta suutis nii ilusti ja rahulikult paigal püsida.

Ma ühe pisikese salgukese otsustasin Tikrikese mälestustekarpi ka sokutada.. Ei suutnud neid lokikesi niisama lihtsalt ära visata.

Tikrikese kasvamine

Tikrikese edusammud

Pole ammu ühtegi postitust ainult “tulevasele suurele vennale” pühendanud. Viimane aeg on see pisike viga parandada, sest muidu ma varsti enam ei mäleta, millega see kangekaelne inimesehakatis meid praeguses vanuses rõõmustab (ja ühtlasi ka hulluks ajab) 😀

Oskustest, mis mul kohe meelde tulevad, on kõige armsamad pai ja musi tegemine ning kallistamine. No milline süda ei läheks härdaks kui üks pisike aastakolmekuune oma käed talle kaela ümber lööb ja kõvasti-kõvasti kallistab? Ma sulan iga kord.

Lemmiksõnad, mida ma hommikust õhtuni kuulen, on “aitäh” ja “mäm-mäm”. Esimene sõna on kasutuses pidevalt, kui ta tahab midagi kuskilt või kui ta annab midagi jne. Teine sõna kehtib endiselt nii joogi kui ka söögi kohta ning seega tuleb vahepeal pisut hiromant olla, et aru saada kumba ta tahab. Teinekord aitab see kui ma ta järel kööki lähen, sest vastavalt jääb ta siis seisma külmkapi või kraanikausi ette. Väljaspool kodu on pisut keerulisem. Eriti tobe on see kuskil külas olles, et miks ma lapsele siis süüa ei anna, saamata aru selgitustest, et ta just 2 minutit tagasi sõi ja tahab võib-olla hoopis juua.

Kui juba söömisel peatutud sai, siis juba ammu ei anta söögi ajal lusikaid/kahvleid minu kätte. Ikka ise on vaja juba mäkerdada. Ta oskab väga hästi suu kriipsuks suruda ja pead raputada kui ma peaks vastu tema tahtmist soovima talle ampsu anda. Kui ta seda aga ise soovib, võtab ta selle rõõmuga vastu. Lisaks sellele on Tikrike nüüdseks ka söögitoolist välja kolinud ja istub päris tooliga päris lauataga.

Söögiteemal jätkates ei saa mööda minna ka imetamisest. Sellega oleme me nüüdseks ühele poole saanud ja seda täielikult tema enda initsiatiivil. Ühel hetkel jätsin ma ise ära imetamise enne lõunaund, sest see oli rohkem selline “2 minutit lollitamist”. Peale seda jäid ainult enne ööund ja peale hommikust ärkamist imetamised. Millalgi muutus see õhtune ka selliseks, et ta väga ei viitsinud ja eelistas üht rinda teisele, hommikune oli aga endiselt lemmik. Otsustasingi peale mõningast kaalumist lasta tal endal otsustada, kas ta tahab või ei taha, sest selleks ajaks oli ta selgeks saanud, et kui ta ise küsib, siis ma annan ka. Õhtustega oligi mõnda aega nii, et umbes ülepäeva tuli tal meelde, et tahaks. Hommikused kestsid pisut kauem, aga siis lõpetas ta need ka ära. Kokku sai Tikrike rinda umbes 14 kuud, mis on mu meelest päris hea tulemus. Mul endal oli kohati kurb ja kohati ka hea meel, sest tänu rasedusele oli see imetamine lõpuks juba üsna ebameeldiv tegevus, aga ometi mul omal polnud südant, et sellele joon alla tõmmata.

Lemmiktegevuseks on raudselt maal hullunult ringi jooksmine 😀 Lisaks meeldib talle raamatuid vaadata. Kui ma juhtun diivanil istuma, toob ta mulle raamatu “aitäh” saatel kätte ja ise poeb kaissu ning jääb ootama, et ma sealt ette loeks talle. Vahva on see, et kui mul on käes näiteks pult või telefon, siis see tõmmatakse sujuvalt käest ära ja pistetakse raamat pihku. Lisaks oskab ta telefoniga “rääkida”. Paneb selle aga kõrvaäärde ja seletab midagi. Mööda ei pääse ka lõputust ronimisest ja turnimisest. Lemmikkohad on aknalauad ja kui ta sealt siis enam alla ei saa, on kisa kui palju ning juba ma tõttan teda päästma.

Erinevatest sõnadest rääkides on mingid “emme” ja “issi” laadsed asjad ka olemas, aga ma ei saa täpselt aru, kuidas ta neid ütleb. Lisaks ta osasid sõnu püüab järgi ka korrata kui ma ees ütlen, näiteks “vesi” ja “head ööd” on esimesed, mis mulle meenuvad. Üldine arusaamine minu jutust on päris okei, ma ütleks. Näiteks autosse minnes ma ütlen, et võta müts peast ja võtabki jne.

Pisike peatus magamisel ka. Päeval teeb ta ühe une, tavaliselt u kell 12.30-14.00 (14.30). Õhtul lähme voodisse 20.00, magama jäämine võtab halvematel päevadel aega tunnikese ja parematel umbes pool tundi. Hommikul ärkame enamasti kell 7.00 (7.30), harvem 6.30 (ptüi ptüi ptüi). Magab ta endiselt minuga koos, sest ta endiselt armastab öösiti mulle külje a alla pugeda. Päevaseid unesid on plaanis küll hakata võrevoodisse harjutama, sest siis ta Mul kaisus ei uinu. Loodetavasti tal endal kunagi häbi pole, et ta nii kaua mu kaisus magas 😀

Potiga Tikrikesel erilisi suhteid pole. Ta võib sinna täiesti ise istuma minna küll, aga kuna ta on üks pisike püsimatu hing, siis umbes 5 sekundit hiljem on ta sealt jälle püsti ning vastu tahtmist ja vägisi ma teda sinna suruma ei plaani hakata. Pean vaikselt plaani hoopis wc-sse see väike rõngas osta, sest mulle tundub, et huvi tolle poti vastu on palju suurem. Üldiselt mina ise sellel teemal ei stressa, sest pole keegi veel mähkmetes kooli läinud. Küll aga kipuvad kõik natuke vanemad inimesed õpetama, et kuidas ta küll ikka veel potil ei käi. Ta on alles aastakolmekuune, mitte viiene, vabandage väga. No põhimõtteliselt ma saan aru sellest “virinast” küll, sest no vanasti olid ju marlimähkmed jne jne. Aga teeme nüüd nii, et mina olen oma lapse lapsevanem, eksole 🙂

Kui on midagi, millel ma unustasin peatuda, andke aga teada.

PS: Riideid kannab Tikrike suuruses 80/86. Jalatseid u 22/23, oleneb firmast.