Lastega rabas – Kakerdaja raba

No sellest käigust on praeguseks juba päris palju aega möödas.. Ehk et me käisime seal veebruaris, aga siis ei olnud mul vist seda kirjutamise tuju ja seega sinnapaika see postitus ka jäi.

Plaan Kakerdaja raba külastada sündis meil juba eelmise aasta suve lõpus kui isegi mitte juba varem, aga me ei saanud kuidagi teistega aegu klappima ja seega sai suvest sügis ja sügisest talv. Kui aga ilmateade näitas Vabariigi aastapäevaks ilusat ja päikesepaistelist ilma, ei saanud ju juhust mööda lasta.

Kohale jõudes olin ma hämmingus, et seal nii palju autosid oli. Pärast muidugi lugesin, et üks enim külastatavaid rabasid üldse. Aga siis oli koroona veel kuskil kaugel ja teistega toimuv ning seega see rahvamass meid ei heidutanud. Hakkasime siis vapralt kõndima, aga vales suunas. Ehk et me ei läinud rabasse, vaid hoopis seal kõrval läbi metsa kulgevale matkarajale. Lõpuks olime me juba jõudnud Suure Kalajärve juurde ja mõtlesime, mis edasi saab. Siis lõpuks nägime kaarti ka ja mõtlesime, et miks me kohe alguses sellele pilku peale ei visanud. Loll pea on ikka ihu nuhtlus.. Aga kuna me polnud enam “stardipaigast” kaugel, läksime edasi. Kui tagasi alguses olime, leidsime lõpuks sealt kaardi ka ja saime aru, et me läksime omadega kohe alguses rappa. Vōi no rabast mööda.

Vaprad matkalised nagu me kõik olime, otsustasime ikka päriselt rabas ka ära käia, sest selleks ju sinna mindud sai. Küll seal oli alles palju rahvast. Me muud ei saanudki teha kui laudteelt kõrvale astuda , et teised mööda lasta. Kes kelle mööda üldse laskma peaks ? Tulijad vōi minejad.. Mul oli lihtsalt lihtsam Sõstrapreili sülle rabada ja teised mööda lasta. Tikrike oli I ja oma vanaemaga kuskil tagapool.

Laste kiituseks pean ütlema, et nad oli mega tublid. See ei olnud mitte lûhike maa, mis me algul matkarajal ja siis veel rabas edasi-tagasi laudteel kõndima pidime. Sõstrake vahepeal oli veidi süles, aga üllatavalt vapralt pidasid mõlemad vastu.

Tahaks ükskord ilma sellise rahvamassita ka sinna minna. Ei teagi, kas see on üldse võimalik. Praegu on küll #püsikodus periood, aga mitte tööl käivad inimesed ikka käivad vist nädala sees ka kuskil seiklemas. Nagu meiegi. Nädalavahetustel pole nagunii mõtet trügima kuskile minna, sest ma arvan, et neid töötavaid inimesi, kes just siis kuskile lähevad, on ka veel väga palju.

Nii. Nüüd on järjekorras veel üks raba ja siis saab minna juba uusi avastama. Ma võib olla peaks kirjutama neid postitusi natuke informatiivsemana, aga ma tõesti ei ole ära mõõtnud, mitu km oli näiteks selle suure rabajärveni. Või kui pikk oli matkarada metsas. Ma unustasin Endomondo tööle panna. Aga kui ma uuesti lähen, siis püüan meeles pidada.

Kui on midagi, mida te teada tahate, küsige julgelt !

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.