Lobapostitus

Ma avastasin, et ole teile ammu niisama lobajuttu ajanud. Kogu aeg ma kirjutan, kuidas me kuskil käime ja midagi teeme, nagu me oleks mega aktiivsed ja üldse kodus ei istuks. No istume ikka küll. Või no kui olemegi kodus, siis püüan ikka ennast poolenisti sundida lastega õue ka minema. Meil õnneks järv päris ligidal ja seal ju peaaegu täitsa uus (sügisel ?) ehitatud mänguväljak. Väljas käimist soosib ilmselgelt pigem ilus ja soe ilm, aga ükspäev magas Sõstrake maja ees kärus 4 tundi. Täiesti niisama. Uskumatu. Kusjuures vahepeal oli tema kõrvalt auto ära sõitnud ja veel tagasi ka tulnud. Lõpuks oli kell lihtsalt juba nii palju, et läksin lihtsalt kontrollima, äkki on külm ära võtnud. Ei olnud õnneks, hoopis naeratas mulle vastu kärust. No ju siis oli hea magada.

Tikrike ei ole ka kaks nädalat lasteaias käinud. Nii ilusad ilmad olid vahepeal, et tundus patt teda sinna viia. Siis tuletas mu vanaema meelde, et neil ju kevadpidu järgmine nädal tulemas. Pekki ! Nojah, eile siis lõpuks läks. Mul ausalt polnud absoluutselt see meeles. Ma loodan, et ta saab nüüd asjad ikkagi selgeks ja väga jänni ei jää seal laval. Laupäeval käisime kevadpeo jaoks valget pluusi ja valgeid põlvikuid ka ostmas. Sain viimase pluusi. Jess ! Nüüd on vähemalt riided olemas. Nende rühm mängib jäneseid.

Kuidas üleüldse juba mai kuu kätte jõudnud on ?! Mu esmasündinu saab juba 3 ju ! Alles ta sündis.. Ja alles oli jaanuar ka. Nüüd pea pool aastat jälle läbi. Kohe tuleb talv ka nii. Kunagi mai lõpus või juuni alguses püüan mõlemast lapsest ühe kokkuvõtlikuma postituse ka teha, et mul oleks kunagi hea lugeda, mida keegi millalgi oskas. Või siis kui ma ükskord suudan Sõstrakese jaoks ka beebiraamatu muretseda, saan sinna tagantjärele kõik kirja panna. Tikrikesele peaks ka teise veel lisaks ostma. Sellise, kuhu saab kauem kui esimene aasta asju kirjutada, sest mu meelest alles siis läheb põnevaks kui lapsed rääkima hakkavad. Tikrike paneb vahepeal selliseid pirne, et naera puruks 😀 Kõiki üles pole kirjutanud, aga mõned ikka, aaaga nendest kuu lõpus.

Tegelikult ma juba nii ootan Tikrikese sünnipäeva. Ma loodan, et ilm on ka siis ok. Vaatasim kuskilt pikka ilmateadet ja siis näitas küll, et päev enne ja päev hiljem on päike, aga siis kui mul vaja on, on vihm. No pekki. Better watch out, weather ! Nii et nüüd ma hoian pöidlaid.. varbaid ka. Üleüldse Tikrike ise ka ootab see aasta oma sünnipäeva täiega. Ükskõik, kellel siin sünnipäevad olnud on, ta on täitsa õnnetu, et see tema oma veel ei olnud. Eelmine aasta oli sünnipäeva läbiv toon sinine, see aasta saab selleks roheline. Ja laamad. Ma armastan laamasid. Võtan Peobox’ist jälle laamapeo komplekti. Loodetavasti on ikka vaba siis kui mul vaja on, pole veel uurinud.

Tikrike ja Sõstrake ise on ka valdavalt armsad. Vahepeal kaklevad ja vahepeal ma karjun. Õnneks tunnen ma ennast peale seda enamasti halvasti. Ja see on ju hea, eks ? Enne emaks saamist ma mõtlesin küll, kuidas keegi saab oma lapse peale karjuda. Aga nüüd ma saan aru küll. Vahepeal lihtsalt ajavad närvi no niiiii mustaks. Aga kui asi ikka päris hull on, lähen teise tuppa. Või viin nemad teise tuppa. Las nutavad korraks. Vähemal saame kõik maha rahuneda. Närvi minna on ok. Päriselt !

See õnnistatud emapalk hakkab ka kohe kohe läbi saama. Loll, nagu ma vahepeal olen, mõtlen alles nüüd, et pekki, oleks võinud juba Tikrikese ajal vaikselt kõrvale panna. Aga kas ma vähemalt Sõstrakese ajal alustasin ? Naaaah.. Et siis jah. Võib olla tuleb Sõstrake hoopis lasteaeda sügisest panna ja ise ikkagi tööle minna. Ei tea veel, me pole veel selgeks rääkinud asju. Ja eks palju selgub alles jooksvalt ka. Mitte et siin oleks midagi võtta.. No Olerex jah ootab mind, aga.. Aga seal on nii palju “agasid”, et sellest tuleks lausa eraldi postitus kirjutada. Ilmselt need “agad” ei muutu kuskile poole ka laste kasvades, seega jah.. Kas ma kirjutan oma mõtetest seoses tööle minekuga ?

Kaalublogi peaks ka veel kirjutama, aga seal on see teema, et vahepeal mul kuu või isegi rohkem kaal lihtsalt seisis. No mitte kuskile poole ei liikunud. Täiega närvi ajas. Või no see oli hea, et ülesse ei läinud, aga no pekki.. alla kaaa ei läinud. Kuni hakkas minema. Nüüd peaks ennast jälle järjepeale saama. Eriti kui ilmad ilusad, siis liigutan ka ennast oluliselt rohkem. Praegu on kava jälgimine selline so-so ehk max 50%. No ei saa nii kuskile. Ülesse ei lähe vähemalt kaal, aga alla ka ei lähe. Ja see on lihtsalt tüütu, sest ma ju juba tean, et Fitlap mu peal töötab, aga lihtsalt vahepeal on sada häda. Ma isegi ei tea, mis hädad. Selles mõttes, et mis häda peaks takistama mul süüa teha ? Ei tea.. Seda enam, et sealsed söögid valmivad tavaliselt nii kiiresti, et ma ise ka ei usu. Seega lihtsalt laiskus ? Võib olla.. Samas tahaks ikkagi varsti nagu nendesse riietesse mahtuda, mis mul kapis on. Muidu sunnib I. mind neid ära viskama, sest koid hakkavad äkki tulema muidu. Haha 😀

Ahjaa, sain Sõstrakesele lasteallergoloogile ka aja. No näikse, mis saab sellest..

Okei, nüüd sai siia postitusse küll üks paras “puder ja kapsad” kokku. Aga samas oli hea lihtsalt kirjutada, mis pähe tuli. Kui on mõni teema, millest te tahaks kuulda, küsige julgelt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.