Puhkus

Puhkus Peipsi ääres 2018

Nagu eelmiselgi aastal, otsustasime ka seekord tiiru Peipsi ääres ära käia. Aja valisime ainult pisut kehva, mitte ilma poolest, sest praegune kuumalaine oli juba eelmisel nädalavahetusel alanud, aga lihtsalt on juuli ehk siis kõige magusam puhkusekuu.

Algas puhkus meil vaidlusega, mina tahtsin Kauksi telkimisalale ja Kauksi randa, I. tahtis Raadnasse. Eelmine aasta külastasime mõlemat ja mul oli ikka suhteliselt värskelt meeles, et seal viimases oli räpane. Läks aga nii, et Kauksi oli puupüsti rahvast täis. Ega I.-le ei piisa sellest ruumist, kuhu meie hiigeltelk paigutada, ta tahab ikka seda katusealust ka saada ja see kõik ekstra keeruliseks teebki. Seega maandusime taas Raadna telkimisalal ja lausa suht viimasel vabal kohal. Seekord oli olukord palju puhtam ja Tikrike silkas enamuse ajast paljajalu ringi.

Kodust hakkasime liikuma reede (13.07) lõunast. Olude sunnil läksime kahe autoga, sest lapsed ja asjad ei tahtnud kuidagi ühte ära mahtuda. Siit järgmiseks aastaks meeldetuletus: mõelda midagi muud välja. Kohale saime, pani I. telgi püsti ja hakkasime puhkama. Õhtupoole käisime rannas ka. Sõstrabeebi sai põhimõtteliselt esimest korda vette, sest temaga pole me isegi basseini ujuma veel jõudnud. Aga ta nautis väga, Tikrike muidugi ka. Ma olin vahepeal päris kindel, et välja me teda sealt ei saa, aga “õnneks” hakkas ta varsti värisema ja korjasime ta välja.

Laupäeval ei teinud me suurt midagi. Vedelesime niisama. Korra käisime poes ka, aga Mustvees ei saanudki suurde poodi, sest linnapäevad olid. Ei mäleta enam, kuhu meid edasi saadeti. Tagasi telgi juures tegime kõik väikse lõunauinaku ka. Terve päev otsa sõitsid autod edasi-tagasi, nagu ei tea kus oleks olnud. Osad läksid lihtsalt ujuma, aga suurem enamus tundus telkimiskohta otsivat.

Pühapäeval pakkisime rahulikult telgi ja asjad kokku ning enne lahkumist käisime veel ujumas ka. Telgi kokku saime, olid järgmised juba valmis enda oma püsti panema. Pärast ära sõites nägime alles KUI täis terve ala oli. Isegi seal rannakaitse tsoonis telgiti ja pargiti.

Ainuke häiriv faktor terve selle nädalavahetuse juures olid üks pidutsev seltskond, kes õnneks ei olnud täpselt meie kõrval, vaid meie vahel oli veel üks katusealune. Igal juhul mürtsus neil muusika ööd ja päevad läbi. Ühel ööl ärkasin u 4.30 ja neil üürgas Tõnis Mägi – Koit. Tundus suht sürr. Reede öösel kutsus neile politsei meie kõrval olev seltskond ja laupäeva öösel kutsus I. No mis teha.. Tegelikult oli puhkus tore. Lausa nii tore, et mul oli isegi telefonil aku tühi laupäevaks juba. Ainult pilte tegin, netis ei olnud.

Lapsed pidasid vastu väga ilusti ja magasid ka hästi. Tegin endale seekord asja lihtsamaks ja panin Sõstrabeebi käruga magama ning kui Tikrike oli uinunud, viisin ta süles telki. Töötas küll ja kisa oli ka oluliselt vähem. Eks paistab, kas me järgmine kuu ka veel kuskile natuke pageme.

Advertisements

3 thoughts on “Puhkus Peipsi ääres 2018”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.