Mõttekäigud

Keedan, koon ja küpsetan

Tundub, et tuleb hakata uskuma ütlust, et kes teeb, see jõuab. Mäletan küll, kuidas Tikrikese beebiaja elasime me üle tänu Selveri ja Maksimarketi köögile. No polnud mul aega ja ega eriti ka tahtmist süüa teha. Nüüd aga ma muudkui keedan ja kokkan. Eks oma osa on kindlasti sellel, et vahet pole, kas mul on tahtmist või mitte, siis Tikrike tahab ju ikkagi süüa ja tänu sellele pole mul nagu pääsu.

Imestan aga hoopis selle üle, et see pole mulle vastumeelne, vaid ma täitsa hea meelega teen süüa ja küpsetan ja mässan. Mulle meeldib nüüd isegi erinevaid hommikusööke katsetada. Kui enne oli tavaliselt kaerahelbepuder ja näiteks pannkookide küpsetamist ei sallinud ma silmaotsaski, siis nüüd teen neidki hea meelega.

Kui ma juba söögist räägin, mainin selle ka ära, et hakkasin katsetama nädalamenüü koostamist. Põhjuseks see, et mul sai täiega siiber sellest, milliseid summasid me igakuiselt toidupoodi jätame. Juhtus liigagi tihti, et käisime poes iga päev ja lahkusime sealt 50€ vaesemana, aga kodus asju külmikusse pannes polnud seal ikka midagi. Kahjuks ma ei tea, kui palju me iga kuu toidule kulutasime, sest me ei hoia kunagi tsekke alles. Aga isegi ilma nendeta tean ma, et seda oli selgelt liiga palju 2,5 inimese kohta. Ma veel ei tea, kas nüüd tegelikult ka vähem raha kulub, aga mugavam on küll kui ei pea iga päev poes käima. Kui midagi täpsemat selgub, kirjutan sellest vōib olla veel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.