Kapist välja

Nüüdseks olen ma sellest juba kõigile oma tähtsamatele inimestele rääkinud ja seljataga on ka esimene ämmaka visiit. Et siis noh trummipõrin ja fanfaarid – novembris liitub meie perega tutikas beebi !

Alustame algusest. Rasedustest sai tehtud juba kunagi aprilli alguses. Mul ei olnud ühtegi sümptomit ja ma ei osanud kuidagi kahtlustadagi, et ma võiksin rase olla. Päevad polnud ära jäänud ega midagi, sest peale Tikrikese sündi olid mul need üldse väga kummalised ja “neile loota ei saanud”. Testi tegin ma ka üldse ainult selle pärast, et Tikrikese ootusajast oli jäänud üks vedelema ja seegi oli aegunud juba oktoobris. Kui ma selle siis ühel hommikul ära tegin ja see mulle kurjakuulutavalt kahte triipu näitas, pidin ma päris tõsiselt istuli kukkuma. Vaatasin põnnile otsa ja ütlesin, et ta saab vist ametikõrgendust. I. ütles, et see aegunud test valetab. No ei valetanud.. Tegin ikka värskeid teste ka paar tükki 😀

Kui nüüd pisut ka nendel esimestel kuudel peatuda, siis näiteks enesetunne on küll kõvasti parem kui Tikrikese ootusajal. Esimesed päevad kui mu “lemmik” iiveldus lajatas, kallistasin ma kaks ööpäeva potti küll, aga peale seda tõmbas oluliselt tagasi ja ma olen piisavalt tihti süües võimeline täiesti normaalselt funktsioneerima. Mõned korrad on ikka potikallistamist veel ette tulnud, aga mitte midagi ligilähedastki esimesele rasedusele, mil ma sisuliselt kuu aega järjest voodis vegeteerisin. Sellel paaril esimesel päeval tundsin ma ennast põnni ees muidugi väga süüdi, sest nii kui ma ennast liigutasin, tahtsin ma sisuliselt ära surra. Mõtlesin isegi, et peaks lapsehoidja vist võtma. Õnneks polnud vaja..

Kiire arvutus näitab, et laste vanusevahe tuleb umbes-täpselt 1,5 aastat. Ma seda omale veel päris hästi ette ei kujuta, aga no on enne mind hakkama saadud, saan ka mina. Tikrike on muidugi paras tornaado, aga loodetavasti on novembriks ikka pisut mõistust ka pähe tulnud. Ja no kui pole, küll me siis ka hakkama saame, sest no mis valikud meil veel on ? 😀

Esimene ämmaka visiit oli vahva. Tema esimene küsimus oli , et no lähme uuesti sünnitama või. Ma vastasin, et no õnneks selleni on ikka veel aega. Aga üldiselt olid kõik analüüsid korras, isegi hemoglobiin oli täitsa kõrge, mida ma ise arvasin, et võib madal olla. Tikrikese imetamist praegu lõpetada ei kästud, et vaatame kuidas edaspidi näidud on. Ahjaa, mind jälgib sama ämmakas, kes Tikrikese ajalgi. 

Seekord ma iganädalasi kokkuvõtteid ei tee, sest noh been there, done that, eksole. 

Advertisements

2 thoughts on “Kapist välja

    1. Hahaha 😀 Ma olen ka märganud jah. Ma mõtlesin, et saaks selle asjaga kuidagi ruttu ühelepoole, sest ma ei viitsi küll siin pool elu mingi titemajandusega tegeleda 😁

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s