Tikrikese kasvamine

6 kuud armastust

Kuidagi uskumatult kiiresti on jõudnud kätte see nö suurem ja tähtsam minisünnipäev. Alles ma ju kohtusin oma pisikese pätiga, kuidas ta juba nii suur on ?!

Viimase kuu suurimad saavutused on kahtlemata roomamise lõpetamine ja käputama hakkamine ning muidugi enda tugede najal püsti ajamine. No seda käputamist ma teadsin oodata, sest põrandal selles asendis oskas ta juba mõnda aega olla, aga seda püsti tõusmist ei lootnud ma küll veel niipea näha. Tegelikult oleks ju võinud kannatada küll vähe kauem sellega, sest korraliku tasakaalu puudumine viib teda pahatihti teadagi milleni. Õnneks ta tasapisi hakkab aru saama, kuidas ennast põrandale tagasi lasta. Tavaliselt kukutab ennast istuli kuigi ise veel istuda ei oska. Istub siiani “poolikult” ja üks käsi peab maha toetama.

Tikrikeses on pead tõstnud ka väike avastaja, kellele enam ainult elutoas olemisest ei piisa. Nüüd on vaja kõik teised toad ka läbi uurida. Mina pean kogu aeg turvama, sest see totupall ajab ennast igal pool, kus vähegi võimalik, püsti ning neid mats-ja-maa-ühendus-juhtumisi on juba küllalt olnud. Läbi uuritakse nii liivane esik ja jalatsid kui ka kassi sööginõud. Õnneks Miku liivakasti pole veel märganud kuigi avastusretked on teda juba ka vannituppa viinud.

Magamisest rääkida, siis kolis ta mingil hetkel tagasi meie voodisse, sest oma voodis jäi ta magama nutuga, hoolimata sellest, et ma ta kõrval istusin. Nüüd sujub kõik valutumalt ja Tikribeebi ise magab ka tunduvalt paremini kui enne. Ükspäev avastasin, et ta oskab ennast läbi une kõhult seljale ka keerata, seda ei ole ta ärkvel olles minu nähes veel teinud, sest no milleks.. Sedasi ju edasi liikuda ei saa. Päevastest magamistest rääkida, siis üldiselt on tal 3 uinakut – esimesed kaks sellised umbes pool tundi kuni tund ja viimane pikem umbes 2-2,5 tundi (oleneb ilmselt eelmiste pikkustest). Kui juhtume hommikul hiljem ärkama ja esimene uinak vahele jääb, tuleb ette ka 3-tunniseid unesid.

Eile ehk päev enne 6-kuuseks saamist, sai ta oma esimese ampsu püreed. Välja ei sülitanud, aga otseselt ei osanud ka seisukohta võtta, et mis värk sellega nüüd on. Mina aga olengi nüüd kimbatuses, mida millega segada ja mida millises järjekorras anda. Eks konsulteerin emaga ja kolmapäeval arstiga ka. Ma ootasin selle püreemajandusega sellepärast nii kaua, et ta võttis siiani kaalus niisama ka väga hästi juurde ja nagunii jõuab ta terve oma elu tahket toitu süüa ning seega milleks seda niigi habrast organismi liialt vara koormata. Nojah, ja siis ma loen, kuidas mõni hakkas lisa andma juba 3-kuusele beebile, sest no ta on kõigile oma eelnevatele lastele ka andnud ja kõik elavad. Hea argument, NOT ! Eks vanasti olid jah asjad teistmoodi, mulle keedeti ka tummi jm selliseid kaheldava väärtusega asju, elan ka, aga me keegi ei tea, võib olla oleks mul näiteks vähem allergiad kui ma oleks ka korralikult pool aastat ainult rinnapiima peal elanud (mul ema jäi haigeks ja seetõttu oli sunnitud paar nädalat peale mu sündi lõpetamata rinnaga toitmise). Õnneks nüüdseks on teadlased välja mõelnud, kuidas neile beebidele ikkagi kõige parem on. See muidugi ei välista võimalust, et kui mina kunagi vanaemaks saan, on jälle muud asjad välja uuritud 🙂

Tikrikesel on ka üsna elav seltsielu – esmaspäeviti saame kokku teiste maibeebidega (kui kõik muidugi terved on), teisipäeviti oleme see kuu käinud beebimassaaži õppimas (homme on viimane kord ja ilmselt ma siis kirjutan ka sellest kokkuvõtvalt natuke), kolmapäeviti on plaanis hakata beebikoolis käima (see vist on üle nädala, eks siis räägin kui käidud saab) ja neljapäeviti on ujumine (millest ma juba kirjutasin SIIN). Tegevust jätkub meil seega. Keegi võiks veel mingeid vahvaid ringe ja tegevusi välja mõelda, kuhu saaks beebiga minna. Väga ette planeerida ei saa, sest kunagi ei tea, kuidas põnnil tuju on või kuidas ta uneajad jooksevad, aga no midagi ikka.

Kokkuvõtvalt on Tikribeebi lihtsalt maailma kõige parem laps keda endale tahta, aga no milline ema seda oma lapse kohta ei ütleks. Tujud on tal valdavalt head, naerab ja jutustab kõigiga. Jaurab siis kui on väsinud või kõht on tühi. Või kui ma ei luba tal kuskil turnida. Ütlesin talle hommikul, et emad peavadki lapsi kiusama, küll nad kunagi aru saavad, et see ainult nende enda heaoluks. Mõnikord ma vaatan teda ja mõtlen, kuidas kogu see suur armastus minu sisse üldse ära mahub ja kuhu see armastus siis veel mahuks kui lapsi rohkem kui üks on, sest ausalt, ma päris tihti tunnen, et lähen lihtsalt armastusest lõhki. Okei, tavaliselt see, mis kuhjaks peal on, väljub silmade kaudu.. 😀

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s