27082016

On teemasid, mis jaotavad (enamasti) emad (tavaliselt) kahte leeri, näiteks “imetamine või rpa” ja “vaktsineerida või mitte”.

Sellest esimeset teravast teemast rääkides pole ma kunagi mõistnud naisi, kes vabatahtlikult loobuvad võimalusest oma lapsi imetada. Ma ei hakka rääkima siin igasugustest meditsiinilistest ja muudest sarnastest põhjustest, vaid ainult sellest, et saaks ja piima lahmab ojadrna, aga lihtsalt ei taha. Miks? Aga ju siis on need nende jaoks kaalukad põhjused ja mina ei peagi mõistma.

Tikrike on algusest peale saanud õhtuti lisaks rinnale ka rpa-d ja ma ei tunne ennast nagu halb ema. Kellegi arust ma seda nagunii olen, aga kui mul on valida, kas öösel katkendlikult magav laps, kes iga paari tunni tagant süüa tahab ja seeläbi olen mina ka väsinud ja närviline või terve öö rahulikult magav laps ja sellega seoses olen mina ka puhanud ja rahulik ema oma lapsele, pole vist raske otsustada, kumba variandi kasuks ma otsustan. Ma olen nagunii üsna kergesti ärrituv inimene ja kui lisada siia juurde ka magamatusest tingitud väsimus, ei ole tulemus üldsegi meeldiv. Ausalt, ma ei taha oma lapse peale kurjaks saada, sest tal on kõht tühi ja see ei lase tal magada, mis ei lase omakorda mul magada. Ei ole ju tema süüdi, et talle minust ei piisa ja kõht tühjaks jääb. Minu asi on vaadata, et mu lapsel oleks hea olla ja kõht täis. Isegi kui see tähendab rpa andmist. Muidu öeldakse, et happy wife = happy life. Aga peale lapse saamist lisaksin juurde, et happy baby = happy wife = happy life.

Päevasel ajal ei ole hullu, sest peale sööki nutma ta ei jää ja siis pole ka muret vastavalt soovile talle süüa anda, küsigu siis iga tunni või kolme tagant. Lisaks sellele ma tean, et ta suudab magada küll kauem kui tund aega. Ilmselt asi ikkagi tühjas kõhus pole..

Ma ei ole omale seadnud imetamise puhul mingeid eesmärke, et voh, imetan 3 kuud või 3 aastat. Teen seda täpselt nii kaua kuni õnnestub ja püüan mitte stressata. Küll aga olen ma seadnud omale selle nö ülemise piiri, üle mille ma pigem ei imetaks, sest natuke imelik tundub. Ma ei mõista muidugi hukka neid, kes otsustavadki imetada ka 3-aastast last. Ei vaata nende poole kuidagi imelikult ka, sest ma ei ole eriti hukkamõistev inimene ja püüan kõiki mõista.

Vaktsineerimise teemal peatudes ütlen ma ainult, et minu laps saab kõik vaktsiinid ja nii lihtsalt ongi. Jah, ma olen uurinud võimalike kõrvalmõjude kohta. Samas aga ei mõista ma väga neid, kes ei vaktsineeri. See ei mõjuta ju ainult neid ennast, see mõjutab ka neid lapsi, kes on alles liiga väikesed, et teatud haiguste vastu vaktsineeritud saada ja vaktsineerimata laste tõttu nendesse haigustesse haigestuda võivad. Ma ei saa ju pool elu (okei,  vähemalt tervet esimest aastat) ainult kodus istuda, et laps haigeks ei jääks..

Siin ilmselt hakataks rääkima sellest, kuidas terve elu on kohutavalt kahjulik jne. Jah, on. Aga eks igaüks teeb oma valikud ise ja ma pikemalt sellel ei peatugi, sest ma ei viitsi vaielda.

Advertisements

One thought on “27082016

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s