Tikrikese kasvamine

2 nädalat emana

Kui ma enne blogisin iga nädal, sest ma arvasin, et mul on iga rasedusnädala kohta nii palju öelda, siis nüüd on küll selle kõigega keerulisemad lood.. Mitte et mul poleks enam midagi öelda, seda leiab alati, aga aega nagu kipub väheks jääma. Eriti kui viimased päevad keeldub Tikrike magamast mujal kui minu peal, õnneks seda küll ainult päeval ja öösiti saan ikka mina ka magada natuke. Ning nende unede ajal, mis veedetakse minu kõrval, mitte peal, püüan ma ka ise magada.

Aga muidu läheb meil hästi. Saime eile 2 nädalat vanaks (loe: nooreks). Jah, just nimelt mitmuses, sest tema on 2 nädalat veetnud väljaspool mind ja mina olen üritanud 2 nädalat ema olla. Kuidagi veider tundub enda kohta “emme” öelda, et “oota, emme teeb seda või toda” või “tasa-tasa, emme siin, jää magama”. Imelik on ise omale selline suur ja tähtis tiitel külge mõelda. Veel suurem ja hullem on see vastutus, mis selle tiitliga kaasneb. Aga on enne mind hakkama saadud, saan mina ka.

Tegelikult on ema olla ikka üks viimasepeal vinge tunne. Just praegu on see aeg, kus Tikrikese heaolu sõltub minust kuskil 97%, selle õnnetu 3% jätan ma I.-le, sest niigi tahaks ta lapsega tunduvalt rohkem aega veeta, aga see on üsna keeruline, sest selles vanuses lapsed enamasti ju söövad ja magavad. Seega on tema ülesandeks anda rpa-d kui mõni õhtu juhtub olema selline, et virin on suurem kui uni ja nutt ei lase Une-Matil tulla, sest kõht ei ole veel päris täis. Ja muidugi siis mõned mähkmevahetused ja niisama jutustamised. Aga kasvab Tikrike ja  koos sellega suureneb ka see aeg, mida I. temaga veeta saab.

Mingit erilist graafikut meil veel ei ole. Las sööb ja magab siis kui ise tunneb, et tahaks. Ta jõuab terve oma elu erinevatele päevaplaanidele alluda, las praegu veel olla. Magab ta aga ikkagi meie voodis, mis siis, et see oli see, mida ma ütlesin, et kindlasti ei juhtu. Aga mulle on mu enda uni ka oluline ja seega on öösiti tunduvalt lihtsam kui ta on mu kõrval, saan talle tissi suhu lükata ja edasi magada. Seda enam, et eriliselt pikkade unedega ta just ei hiilga. Siiani pikim on olnud vist 5,5 tundi ja mina olin selleks ajaks juba väga plahvatamas. Enamasti jäävad uned siiski sellisteks 3-tunnisteks. Kaugel ideaalsest.. Samas tegelikult on Tikrike üks üsna ideaalilähedane beebi ja nutab ainult siis kui miski tuska teeb. Ilmselt aga on sellised kõik beebid, sest ainult nutuga nad oma emotsioone ju väljendavadki ja jonnida nad veel ei oska.. Mõni õhtu on Tikrikesel raskusi magama jäämisega, aga siis aitab see, kui ma natuke aega ta silmi silitan, et ta neid lahti ei saaks teha. Töötab küll.

Söömine käib meil endiselt külili voodis, sest minu istumine läheb küll paremaks, aga on siiski endiselt üsna komplitseeritud. Mõtlesin just ükspäev, et enne ei saa kuskile minna ka kui me oleme istudes söömise ära õppinud ja ma omale mõne imetamispluusi (või midagi) muretsen, sest mul ei ole midagi avaliku imetamise vastu, aga kindlasti ei kavatse ma hakata oma tissidega kuskil ringi vehkima. Kõike saab ju teha nii, et ei häiri ja on ilus vaadata. Kindel on ka see, et kuskil avalikus wc-s ma Tikrikest päris kindlasti söötma ei hakka ja kui kedagi häirib, mingu söögu ise seal 😀

Ükspäev olin rongaema ka ja jätsin Tikrikese tunniks ajaks I.-ga ja ise käisin küüntehoolduses. Üldse ei muretsenud ka. Tegelikult ma mingi aeg lugesin ühe artikli pealkirja, et Liina Randpere jättis lapse 3-nädalaselt isaga kahekesi vms. Kommentaare lugedes jäi mulje nagu oleks tegemist kaheksanda surmapatuga ja üleüldse tuleks neilt lapsed ära võtta, kes julgevad beebi isaga kahekesi koos koju jätta, sest laps saades tuleb arvestada sellega, et järgmised 3 aastat ei või ema temast sammugi eemalduda. Isa selle eest võib elada nagu varem. Väga meeldis mulle kommentaar, et milleks üldse saada laps mehega, kellega sa ei julge “oma” last jätta ?! Jah, milleks ? Ma leian, et lapsi ikka kasvatatakse ka kahekesi, vaevalt see naise eraprojekt on kui ikka koos elatakse jne. Või olen mina millestki valesti aru saanud..

Aga tegelikult on see 2 nädalat on möödunud linnutiivul. Selliselt jätkates läheb ta homme juba lasteaeda.. Seega millal oleks õige aeg teha jäljed kätest ja jalgadest ? Juba vist võiks, eks ? Sest väiksemaks kui täna, ei muutu ta enam kunagi..

Advertisements

4 thoughts on “2 nädalat emana

  1. Googeldasin teemat beebi rangluumurru kohta ja jõudsin Sinu lehele. Mõtlesin, et oh, väga hea, vaatan siis, mis sellest loost saanud on. Ja oh üllatust, Sinu beebi on vaid mõned päevad vanem minu omast.
    Kui saad, siis kirjuta, kuhu arsti juurde teid selle murega edasi saadeti ja mis juhiseid anti. Sünnitusmajas räägiti meile füsioterapeudist, perearst aga andis saatekirja uuesti lastearstile ja ortopeedi juurde. Ei teagi, kust nüüd alustada.
    Mõnusat nautimist uues rollis 😉

    1. Huvitaval kombel ei suunatud meid kuskile. Haiglas lastearst ütles, et 7-10 päeva kasvab kokku, et seni ei tohiks väga selle küljele lamama panna ja ongi kõik. Kui küsisin, kas keegi edasi ka kontrollib, ütles et perearst vaatab üle kui sinna lähen. Seega tegelikult praegu ei teagi, kuidas on, sest 1.kuu visiidini veel natukene aega..

      Aga mõnusat nautimist Sullegi 🙂

      1. Lastehaigla registratuurist öeldi meile nüüd sama, et 2-nädalasega pole mõtet ortopeedi juurde tulla ja perearst ise peaks seda kontrollima. Ja ega midagi teha nagunii ei saa, kasvab ise kokku. Nüüd 2 nädalat täis, nii et nüüd võib selle külje peale ka panna ja kõhuli. Nii et ma proovin rohkem mitte muretseda 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s