Beebiblogi · Rasedus

38. rasedusnädal – ämmakas ja KTG

550_week38_rhubarb101995901
Foto: Parents.com

Rabarber – Beebi on umbes 48 – 51 cm pikk ja kaalub umbes 3000 – 3200 g (meie Beebi peaks natuke suurem olema).

Sümptomid ja muud nädala jooksul mõeldud mõtted:

Sellel nädalal on see torkiv “päevade valu” tükk maad rohkem esinev kui siiani. Tegelikult ei ole mul päevade ajal kunagi erilisi vaevusi olnud ja seega ma ei oska täpselt võrrelda ka, seda enam, et ei mäleta ka väga, sest viimati “rõõmustas” See Periood Kuus mind kunagi augustis..

Nädala alguses oli mul päris palju jalakrampe, mõned öösel ja mõned päeval. Nüüd on need nagu ära kadunud jälle.

Sellest limakorgist rääkida, siis mina ei tea, kas see ikka oli ja on see. Mingeid verekiude ma ei ole seal veel küll märganud, aga ma ei ole muidugi kindel, kas need peavad seal üldse olema või ei pea. Ämmakalt läks meelest küsida.

Ahjaa, nädala suursündmus – ma sain oma esimesed venitusarmid. Kusjuures see mõte pole mind algusest peale häirinud, suurim hirm seisnes hoopis selles, et mu naba hüppab välja.. Aga armikesed pole üldse hullud, ilmselt ei jää neid hiljem eriti nähagi. Avastasin nad siis kui kreemitasin peegli ees kõhtu. Kuna ma ise ei näe kõhu alla, siis ehmatasin I. ära oma pisut liiga dramaatilise hüüatusega: “Musu ! Mul on mure.” Ta tuli selle peale köögist välja sellise näoga, et kas veeloik on põrandal juba. Aga vaatas mu triibud üle ja ütles, et ah see ei ole midagi hullu 😀 Selle naba jutu peale ütles mu ema, et see vist ka pärilik ja mind see ohustada ei tohiks.

Ükspäev oli mul selline tunne, et ma nagu oleks esimest korda elus kõrvetisi ka tundnud, aga kui ma I.-le kirjeldasin, arvas ta, et see ei ole ikka see. Aga no igal juhul kurgus mingi megarõve tunne oli. Oli siis, mis ta oli.

Kohe kui üritan päeval natuke aktiivsem olla ja mitte kogu aeg lamavas asendis olla, saan õhtuks omale jõhkra seljavalu. Ükspäev kõndisin küll nagu pingviinike ringi juba, sest Beebi pressib nii hirmsasti peale ja kui veel juurde liita seljavalu, saabki kokku ühe raseda pingviini 😀 Sellisena ma jätkan ilmselt veel natuke aega, sest sellist tunnet küll pole, et ma kuskile minema peaks hakkama üldse. Ema ütles sellepeale mulle, et ega see tulebki nii järsku. No loodame, aga peaasi, et ma 8.mai ei sünnita. Kuigi I. arvas, et kõigil ta lastel võiks ühel päeval sünnipäev olla, et nii hea oleks meeles pidada jne.. Tegelikult on mais päris mitu kuupäeva, kus ma sünnitada ei sooviks, sest mu meelest võiks kõigile ikkagi oma sünnipäev jääda. Kuidagi väga populaarne kuu vist.

Teisipäeval (03.05) sain oma H&M’i paki kätte. Tellisin lõpuks paar hõlmikbodi ka. Siiani polnud veel ühtegi ja ma üldse ei põdenud ka seda riiete üle pea ajamist, aga kõik vaatasid mind selle peale sellise näoga nagu ma oleks hulluks läinud. No ma siis vähemalt haiglas saan talle paar tükki selga panna. Koju toomiseks on juba ülepea käiv ette nähtud. Mis muidugi ei tähenda, et ma lõpuks ikkagi pabistama hakkan ja ei suuda üldse neid tavalisi kasutada. Ma vist eraldi ei hakka Beebi riideid näitama, küll hiljem piltidelt on näha kõik asjad, mis ma kokku kraapinud olen.

Naljakas oli see, et need hõlmikbodid tundusid jube pisikesed ja kui ma võrdlesin neid Lindex’i omadega, siis suuruse vahe oli kuskil 2 cm ja ometi on mõlemad 56 suuruses. Hea, et ma ikkagi ühtegi 50 suuruses asja ei ostnud, need annavad selle mõõdu välja küll, mulle tundub. Ühe kombeka tellisin ka, 62 suuruses, aga mõõtsin seda Lindex’i sama suurega ja suuruse vahe sama palju. Ühesõnaga igaks juhuks pakkisin kotti nii ühe kui teise bodi, sest me keegi ei tea kui suur Beebi olla plaanib. Võtan selle sama õhema kombe ka kaasa, teine on päris talvekas. Vb pistan selle ka kotti, ei tea veel (oleneb, mis ilmad on). Samas paneme Beebile ikka teki ka peale kui koju tuleme ja nagunii kohe autosse, ehk ei tasu hulluks ka minna. Tegelikult ei kujuta ma üldse ette kui palju seal mingeid riideid vaja läheb. Aga jah, lugesite õigesti, ma pakkisin koti ära lõpuks 🙂

Kolmapäeval (04.05) käisin ämmaka juures. Kaal põhimõtteliselt on kuu aega juba sama. Seekord polnud isegi EPK suurenenud, ikka 35 nagu 2 nädalat tagasi (Ämmkas küll midagi ei öelnud selle peale, aga kui kaal ei suurene ja EPK ka mitte, kas siis Beebi ikka kasvab või ?). Kõik näitajad olid korras, isegi uue aja määras, 18.05 – 2 päeva enne TA. Eks paistab, kas ma jõuan sinna. Aga ämmakas saatis mu seekord KTG-sse ka. Helistas sinna ette, et kas neil on aega teha. Keegi parasjagu sünnitas, ütles, et ma võin minna küll kui ma tahan, aga samas võin hiljem ka minna juhul kui ei taha ennast närvi ajada, et esimene sünnitus ka mul ja pole vaja. No ma siis ei hakanud kohe minema jah. Elan oma õndsas mullis edasi natukene aega. Aga KTG oli korras muidu. Vahepeal kui rohkem sahmis seal, viskas südamelöögid sinna 180 kanti, aga muidu oli ühtlaselt 140 ringis. Ära sealt tulin, siis too valveämmakas  (või arst ?) ütles mulle “kohtumiseni”. Mnjah, paari nädala jooksul võiks kohtuda küll ju 😀

2016-05-04 02.29.43 12016-05-04 02.30.16 1

Nimeteemaga oleme oluliselt kaugemale jõudnud. Ma ütlesin I.-le, et Selle Nime suhtes, mis ma leidsin, ma alla ei anna ja ta võib ise otsustada, kas ta soovib Beebile anda oma perekonnanime või eesnime valida, mõlemat rõõmu ma talle ei paku. Kui otsustab eesnime kasuks, siis pangu või Peep nimeks. Mitte et mul selle nime vastu midagi oleks, aga no lihtsalt.. Nii palju olen nõus vastu tulema, et mingi omapoolse lisanime võib juurde mõelda kui ta nii väga tahab. Samas aga on talle See Nimi vist rohkem meeldima hakanud küll kui päris alguses. Tema tahaks seda kirjutada T-tähega, aga see näeb kirjapildis nii imelik mu jaoks välja ja ma ikka eelistan D-tähte. Nii eriline nimi on küll, et see uus Statistikaameti leht ei näita selle nime kohta midagi. Ongi hea, pole vähemalt lasteaias/koolis veel seitset sama nimega last. Jube ümmargune jutt sai küll, aga no esialgu see nii jääb ka, sest võib olla on Beebi hoopis Robini nägu või millised nimed meil siin peast läbi käinud on.

38

Advertisements

2 thoughts on “38. rasedusnädal – ämmakas ja KTG

  1. Palju õnne venitusarmide puhul 😀 Minu kõht on juba ammu nagu lihavõtte muna ning kurb on see, et ilmselt mul selline nahk juba sündides kaasa antud, ehk igapäevane ja igatunnine kreemitamine ei oleks mitte midagi aidanud.

    Limakorgist niipalju, et seal võivad olla verekiud aga ei pea. Näiteks mul vist täna hakkas see eralduma ja esimene osa oli selline selge (nagu oleks juuksegeeli vms püksi ajanud :D) ja teine oli selline.. noh.. mitte nagu voolus, aga ikkagi veits tatilaadne. Sorri, kui see rõveda kujutluspildi andis. Ehk siis.. võib olla nii üht kui teist.

    Selle kaalu ja epk kohta niipalju, et laps võib ennast ka lihtsalt natuke rohkem kõhus kokku “rullida” ja see ei pruugi veel midagi tähendada. Hea on kui enda kaal väga palju ei tõuse, ehk kasvab laps millegi muu arvelt 😀

    1. Aitäh aitäh 😀 Nahk pidavat vist pärilik olema jah. Muidu on see jube kuiv mul. Eriti jalgadel. Rasedusega läks 5x hullemaks kah.. Aga tundub, et kõhu peal on siis enam-vähem.

      Ei andnud väga rõvedat kujutluspilti, sest no umbes täpselt sedasi oleks ma ka kirjeldanud seda 😀

      Kaalu ja epk kohta oleks ämmakas ilmselt ikkagi midagi öelnud kui oleks põhjust muretsemiseks, ma usun..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s