Beebiblogi · Rasedus

22. rasedusnädal – UH #4 ja LA

550_week22_papaya101995912
Foto: Parents.com

Papaia – beebi on umbes 28-32 cm pikk ja kaalub umbes 350 – 420g.

Nädala jooksul mõeldud mõtted:

Esmaspäeval (11.01) saime teada, et suurema tõenäosusega saabub meie perre pisike prints. Esimesed emotsioonid mul väga roosilised polnud. Ma sügaval sisimas teadsin, et see on poiss, aga ma püüdsin selle vastu võidelda ja omale vastu vaielda. Eks ma sellega ise omale pettumuse põhjustasingi.

Seega oligi nii, et peale ultraheli istusin ma autos ja vesistasin. Ja neid pisaraid oli ikka palju. Ilmselt on asi selles, et mul ei ole kunagi olnud kogemusi ühegi poisslapsega ja I. iseloomus on mõningaid asju, mida ma kindlasti oma pojale ei taha. Ratsionaalselt mõeldes tean ma, et mina suudan ilmselt enamuse “halba” neutraliseerida, aga hirm on ikka. Ja ma usun, et tema suudab ennast nende asjade kohapealt selleks ajaks kokku võtta, kui laps hakkab asjadest juba aru saama. Ilmselt oleks see hirm ka siis kui me ootaksime tütart. Ma ei ole ka kaugeltki ideaalne naine, eks.. Ühesõnaga ratsionaalne mõtlemine ei ole just väga minulik.

Juba mõned tunnid hiljem tundsin ma ennast muidugi süüdi, et ma üldse sedasi mõtlesin ja tundsin, sest ma (me) olen päris õnnelik, et meil see “lapse tegemine” nii kiirelt käis ja me ei pidanud enne mitu mitu aastat vaeva nägema. Ja siis ma mõtlen, et kuidas ma üldse julgesin mõelda, et üks on parem kui teine. Tegelikult ei olegi. Ma tean, olen kogu aeg teadnud. Aga see ei päästa vist kedagi sellest, et vanemad eelistavad ikkagi alguses üht sugu teisele ja siis tuleb selle “pettumusega” tegeleda. Pettumus ei ole kindlasti see päris õige sõna selle tunde kirjeldamiseks, aga ma ei leia paremat.

Tegelikult ma käisin mõned aastad tagasi ennustaja juures ja tema ennustas mulle ka, et ma saan esimese lapse 25-aastaselt ja mõlemad lapsed on poisid ning väikese vanusevahega. Suur osa sellest hakkab täide minema. Ilmselgelt mängin ma saatusele ise trumbid kätte ja mul jääbki lihtsalt üle see kõik vastu võtta.

Nii palju sellest UH käigust veel, et laps on kasvuga nädalake ees ja õnneks on see hematoom ka kadunud. Võin oluliselt kergemalt hingata. Hakkasin neid pabereid siin nüüd uurima ja leidsin, et seal on vastavalt beebi suurusele pisut erinevad kuupäevad ka. Et kui muidu on tähtaeg 20.mai, siis näiteks KV (kuklavoldi) UH ajal oli selleks kuupäevaks hoopis 17.mai ja nüüd LA (looteanatoomia) UH järgi lausa 13.mai. Kasutasin “sõber” Google abi ja vaatasin, et paljud on kirjutanud, et nendega korrigeeritaksegi seda tähtaega, aga mul käib arvestus ikka selle 20.mai järgi. Võta nüüd siis kinni, miks ühes kohas on ühtemoodi ja teises kohas teistmoodi need süsteemid. Aga teatavasti sünnivad lapsed nagunii siis kui nad ise tahavad.

Võrdlesin eelmise UH numbreid praegusega (kuu aega vahet) ja beebi ikka kasvab mühinal. Ma siis enam ei imesta, et mulle see kõht oma arust kuidagi juba äkitselt ette tekkis 😀

16-01-15-14-39-11-669_deco

See UHs käik oligi ilmselgelt selle nädala ainus märkimisväärne sündmus. Ma tahtsin teha selle soo teada andmise mingi ägeda pildiga jne, aga väga keeruline on üksi neid siin teha, sest I. käib ju varahommikust poole ööni tööl.. Juhul KUI ma muidugi selle kunagi tehtud saan, siis ikka näitan siin ka.

Üleüldse ma olen maru laisk nende kõhupiltide tegemisega. Viimane pilt on tehtud kuu aega tagasi. Ma ei saa aru, kuhu see aeg lendab ?! Alguses oli plaan, et oh raudselt ma hakkan iga nädal tegema neid. Sellest ei tulnud midagi välja, mõtlesin, et siis iga kuu. Nojah, see viimane ongi vist tõenäolisem..

Advertisements

One thought on “22. rasedusnädal – UH #4 ja LA

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s