Beebiblogi, Rasedus

17. rasedusnädal – haigla #1

550_week17_pear101995885
Foto: Parents.com

Pirn – beebi on umbes 14 – 20 cm pikk ja kaalub umbes 125 g (pirakas pirnike..)

Sümptomid: Kas see meeletu väsimus kunagi üle ka läheb ?!

Ülejäänud nädala jooksul mõeldud mõtted:

Laupäeval (5.12) käisime uuesti Ülemiste Mothercare’i kaupluses, sest ma olin otsustanud, et kui kodulehel on asjad olemas, siis PEAVAD need poes ka olema. Seekord oli käik palju tulemuslikum. Muidugi leidis meid seekord ka väga abivalmis müüja. Nii tore oli ! Ja see tunne kui ma vahetasin tavalised teksad rasedateksade vastu.. TAEVALIK, ma ütlen. Ma poleks iial arvanud, et see erinevus võib niiiii suur olla. Sealt pilvede pealt alla tõi mind muidugi nende pükste hind. Ühed 40€ ja teised 60€.. Need kallimad on need nö kasvavad, millega pidi müüja sõnul kauem hakkama saama. Eks näis. Samas otsustasin ma aga seda ka, et rohkem mina enam riideid poovima ei hakka. Lihtsalt EI.

Kolmapäeval (09.12) käisin ämmaemanda juures. Lapse südamelööke kuulates ujus beebike kogu aeg eest ära. Ütles, et püüa nagu kala vees. Varakult juba suller valmis. 😀

Ülejäänud aeg möödus nagu ikka, aga ööl vastu reedet äratas mind verejooks.

Öösel kell 2 umbes ärkasin ma ei teagi, mille peale, aga tundsin, et selline niiske on olla. Ajasin ennast voodist püsti ja siis nägin, et veritses päris palju.  Natuke mõtlesin, mis ma nüüd siis teen, aga ajasin I. üles ja sõitsime EMOsse.

Vaadati mind üle ja jäeti haiglasse igaks juhuks. Emakakael pidi ilusti kinni olema ja veri oli ka hele, ilma tükkideta. Seda ma muidugi küsida ei osanud, kust see tulla võis. Sain oma 2 süsti (rasedust toetav ja NoSpa) ning mingi tableti ja öeldi, et hommikul vaatame edasi.

I. läks koju muretsema ja minu “sõjatannert” kraamima. 

Hommikul tulid mu esimesed pisarad ka kui ma sööma hakkasin ja samal ajal palatis olevale hällile otsa vaatasin. Muidu ma püüan küll hästi zen ja rahulik olla, aga nojaah..

Peale lõunat sain lõpuks UHsse. Seal sai minu süda rahu kui ma nägin, et lapsel süda lööb. Arst ütles ka, et hästi aktiivne on ja tema midagi muret tekitavat ei näe – hematoome ega irdumist ei paista. Oeh.. Nagu kivi oleks südamelt langenud.

Nii palju siis mu plaanist olla kogu 9 kuud nagu õnnelik aasal kepsutav ükssarvik. Ja ma pole veel poole pealgi. Aga noh… Ptüi ptüi ptüi.

Eks ole näha kui kaua ma siin olen nüüd.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.