Kassijutud · Mõttekäigud

IV.IV.

Ma ei tea, kas ma olen sellest juba kirjutanud, aga kassi omamine (loe: nobody owns a cat) on päris positiivsete mõjudega.

Varem külastas mind öösiti unehalvatus või kuidas seda nimetataksegi. No et nagu ärkad üles, aga samas liigutada ei saa ja häält ka ei tule. Kord kuus ikka juhtus ? Igal juhul peale seda, kui Miku meie majja saabus, kadusid need ära. Kordagi pole enam olnud. Nii hea on olla. Ptüi ptüi ptüi.

Teine asi oli see, et igal ööl, kui ma üksi kodus olin, panin ma põlema voodi kõrval oleva lambi. Millal ja miks ning kuidas ma seda omale kaela ei tõmmanud ? Pole aimugi. Siis kui peika kodus oli, polnud probleemi. Peale Miku saabumist kadus ka see üleöö. Lisaks muidugi tõmbas tema selle lambi sealt maha ka lõpuks.

Kahtlemata on neid positiivsusi veel, aga need mõlkusid juba pikemat aega meelel.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s