Uncategorized

XXI.IV.

Eile istusime musuga ja tsillisime Kuldses Börsis. Siis ta küsis, kas ma mäletan, Miku me leidsime ka siit ja et ma veel ei tahtnud eriti. Ma hakkasin jah hullult põdema esimese hooga, et kuidas ma siis nüüd kassiga hakkama saan ja ütlesin talle ka, et ta ise oli ka too aeg ju eriline sitapea, et jättis mind koju magama ja ise läks ringi tõmbama. Ta ise seda ringi tõmbamiseks ei nimetaks, aga mina nimetan. Ma avaldasin lootust et ehk nüüd on ta lihtsalt sitapea, mitte sitapea astmes miljon. Seega jah, eks ma ikka mõtlesin, et lõpuks ei tea kuhu ma selle kassiga siis minema peaks.
Ükspäev kui ma tööl olin, siis too preili K tuli ka tankla juurde mu ühe töökaaslasega. Nii kui Ilmar ette sõitis, kepsutas too auto juurde. Jube laia naeratusega tuli ära auto juurest ja vahtis toa poole kogu aeg. Uh..
Ps: Ma saan hakata nüüd jala käima, sest ahvatlust enam maja ees ei ole, läks Soome sellega. Õnneks ?
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s