Lollus kuubis, Mõttekäigud

XVII.X.

Liia arvas, et ma võiks kirjutada midagi. Kuidagi ära on vajunud jah see blogi, aga no süda ei luba päris kinni ka panna ja seetõttu peaks ikka midagi vahepeal kirjutama ju.
Elu kulgeb marsruudil töö-kodu-töö-kodu.
Miku kasvab iga päevaga suuremaks, nagu päris laps kohe. Ma mõtlen, et kass tegelikult valmistab ikka lapse saamiseks päris hästi ette, aga peale Miku majja tulekut, tahan ma last veel vähem. Ma olen väga rahul sellega kui saan vaadata teiste lapsi ja mõelda, et oh kui ninnu nännu, aga samas mõelda, et oh saan varsti koju, kus ei ole lapsi jumal tänatud eksole. Jajah, küll kõik muutub. Ma tean, aga ma praegu naudin seda, mis mul on. Või mida mul pole. Kuidas võtta.
Enne kui ma jätkan, kutsun teid kõiki jälgima mu INSTAGRAM’i, sest seal olen ma praegu ilmselgelt aktiivsem. Pea iga päev võite leida mõne uue pildi Mikust.

***

Enne oli siin nii palju huvitavaid asju kirjas, aga nüüd kõige selle meenutuseks on siin ikkagi see pilt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.