Kassijutud

XXIII.VIII.

Peale puhkust ja haiguslehte on veider jälle tööl tagasi olla. Peale esimest ööd kui Miku üksi kodus oli, ootas mind hommikul kodus hullumaja. Ei, ta ei teinud pahandust. Ei, ta ei lasknud kõiki nurki täis. Ei, voodit ka mitte. Lihtsalt terve hommiku ta käis minust mööda küürus selja ja kurja näoga. Kui magama hakkasin minema, siis tuli kaissu, nagu ikka, aga mõtles, et ilmselt karistab mind selle eest, et ta üksi jätsin ja tõmbas mul küüntega üle näo. Seega käin nüüd mõned päevad tööl katkise põsega.

Hiljem õhtul ei lahkunud enam mu kaela ümbert. Ilmselt leppisime ära.
 
Emme ütles, et me oleme kassi juba ära rikkunud sellega, et ta meil kaisus magab (või no mul tegelikult enamasti), aga no ma ei saa teda ju uksetaha jätta ööseks. How cruel is that ?! 
 
 
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s