XXIII.VIII.

Peale puhkust ja haiguslehte on veider jälle tööl tagasi olla. Peale esimest ööd kui Miku üksi kodus oli, ootas mind hommikul kodus hullumaja. Ei, ta ei teinud pahandust. Ei, ta ei lasknud kõiki nurki täis. Ei, voodit ka mitte. Lihtsalt terve hommiku ta käis minust mööda küürus selja ja kurja näoga. Kui magama hakkasin minema, siis tuli kaissu, nagu ikka, aga mõtles, et ilmselt karistab mind selle eest, et ta üksi jätsin ja tõmbas mul küüntega üle näo. Seega käin nüüd mõned päevad tööl katkise põsega.

Hiljem õhtul ei lahkunud enam mu kaela ümbert. Ilmselt leppisime ära.
 
Emme ütles, et me oleme kassi juba ära rikkunud sellega, et ta meil kaisus magab (või no mul tegelikult enamasti), aga no ma ei saa teda ju uksetaha jätta ööseks. How cruel is that ?! 
 
 
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s