Uncategorized

VII.IV.

Haige olen. Juba mitu päeva. Keegi võiks mulle kodus istumise eest raha maksta, siis ma raviks ennast kodus, mitte ei käiks tööl suremas. Ema arvas, et kogu asja iva peitub selles, et ma siin eelmise kuu lõpus sellise tambiga tööl oma organismi ära nõrgestasin pluss see, et ma käisin verd andmas ja see kokku oligi kõik, mida vaja oli, sest no iga päev tuleb midagi juurde.
Neljapäeva öö vastu reedet ärkasin juba üles, nii halb oli olla. Terve reede ma surin, ma ei jaksanud isegi käsi tõsta diivanilt, endast rääkimata. Aga laupäeval käisin tööl nagu nalja. Nüüd siis eile õhtul hakkas kõrv valutama. Jälle. Selles mõttes, et alles paar aastat tagasi oli. Õnneks tollase valuga ei anna võrreldagi, siis ma nutsin täiesti, aga näete, täna olen tööl jälle. Püsti saab olla. Pikali väga ei tahaks, valus on. Suurema valu elasin öösel üle, mille tõttu ma ei ole eriti maganud ka.
No miks peavad sellised asjad ikka tulema nädalavahetustel ?!
Aga noh, homme saab arsti juurde, eks ole näha, mis ta mulle tarka räägib seal.
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s