fotoblogi

16112012

…Ma kõnnin hallil lõpmata teel... ehk kuidas ma peale 12-tunnist öötööpäeva koju jalutasin.

Olingi siis esimest korda öösel tööl ja kohe üksi ka. Üks teine ütles küll, et esimene kord võiks ikka kellegagi koos olla, aga no palun, nagu ma üksi ei oskaks koristada. Ja päris kiiresti möödus see öö, vaata et isegi kiiremini kui päeval.

Hommikul jalutasin koju Reopalust. Tund aega. Selline lapsepõlve tunne tuli peale. Ma olin juba 5-aastane (või 6) kui ma seda teed üksi kõndima hakkasin. Päris tore oli. Siis ei olnud seal muidugi jalakäiate teed ja kõndisin sõidutee ääres. Alati korjasin vanaemale lilli kui vähegi neid oli.

Ja kui ma nüüd mõtlen kui väga mu õed on kõndimise vastu ja kui mugavaks on nende elu läinud, siis nutt tuleb peale lausa.

Lõpuks ma avastasin (jälle), et ma olen ikka täiega awesome.

Advertisements

1 thought on “16112012”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.