fotoblogi

16112012

…Ma kõnnin hallil lõpmata teel... ehk kuidas ma peale 12-tunnist öötööpäeva koju jalutasin.

Olingi siis esimest korda öösel tööl ja kohe üksi ka. Üks teine ütles küll, et esimene kord võiks ikka kellegagi koos olla, aga no palun, nagu ma üksi ei oskaks koristada. Ja päris kiiresti möödus see öö, vaata et isegi kiiremini kui päeval.

Hommikul jalutasin koju Reopalust. Tund aega. Selline lapsepõlve tunne tuli peale. Ma olin juba 5-aastane (või 6) kui ma seda teed üksi kõndima hakkasin. Päris tore oli. Siis ei olnud seal muidugi jalakäiate teed ja kõndisin sõidutee ääres. Alati korjasin vanaemale lilli kui vähegi neid oli.

Ja kui ma nüüd mõtlen kui väga mu õed on kõndimise vastu ja kui mugavaks on nende elu läinud, siis nutt tuleb peale lausa.

Lõpuks ma avastasin (jälle), et ma olen ikka täiega awesome.

Advertisements

One thought on “16112012

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s