Ameerika, fotoblogi, Mõttekäigud, Minufoto

Day #199

Täna oli täielik enesega võitlemise päev.
Hommikul koolist kodupoole sõites tekkis mul küsimus, täiesti tühjast kohast, et kas ma teen õigesti kui ma tagasi Eesti lähen, et kas ma lähen tagasi õigetel põhjustel.
Sain paari inimesega seda arutada. Lõpuks sai tagasiminekupõhjuseid siiski rohkem kui jäämisepõhjuseid. Aga aega on, eks paistab, sest lõpuks pean ma otsuse ikkagi endast lähtuvalt tegema.

Ma pikemalt ei peatu sellel, sest teema sai lukku. Praeguseks.

Musi sulle 🙂

***

Muidu oli täna pikk päev. Nico’l oli viimane korvpallimäng. Mängisid St. Philip White Team’i vastu ehk siis oma kooli teine võistkond. Seekord nad võitsid. Aga väga tasavägine mäng oli. Kaasa elamist oli palju rohkem kui kõigil eelnevatel mängidel.

Pärast oli pizza party. Alguses tänati kõiki vanemad, et nad on lapsi toetanud jne. Nico lisas sinna juurde, et tänaks nannyt ka. Kas pole mitte armas ? Aa, ja mulle kohutavalt meeldib Nico tiimi treener..

Duckface. Bang bang !

Ahjaa, hommikust veel nii palju, et Nico ei kuulanud mind jälle, tegin natuke kõvemat häält, mille peale Ray alla tuli siis ja Nico seda tegema pani, mida vaja oli. Aga selle tulemusel Nico ja Matthew olid vist pead kokku löönud või midagi ja omakorda selle tagajärjel jooksis Nico’l igal juhul ninast verd. Hakkasin poistele hiljem järgi minema kui Tami sõnumi saatis, et tal on Nico. Kooliarst oli tahtnud, et igaks juhuks päris arstile näidatakse. Päris sini-roheline on nina küll tal jah. Õnneks midagi hullu polnud.

Aga kooli juures sain kokku Tami’ga ja ta viis Matthew ning Lucas’e endaga koju. Ma siis jäin Daniella’ga mängule ja pizza party‘le. Tami ütles, et lihtsam sedasi. Koju jõudes pidin hakkama veel õhtusööki ka tegema. Tami töötas, sest tuli varem töölt ära Nico tõttu. Ray jõudis ka alles peale 8pm-i koju, ilmselt sellepärast, et tema läks hommikul hiljem tööle. Lucas ja Matthew käisid arsti juures ning tema viis nad sinna.

Mängul üks Tami sõbranna ka küsis, kui kauaks ma veel jään siia. Ja kas ma hakkan lapsi igatsema ka. Kuidas ma saaks mitte hakata ? Naljakas on ikka, et enamus arvavad, et nad mu lapsed on. No ma ei näe ju nii vana välja, et mul võiks olla laps, kes õpib 5.klassis. Palun öelge, et ma ei näe nii vana välja..

Anyway. Kisses and hugs.

Ajaviide veebikaga.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.