Ameerika

Day #125: Merry Christmas ! vol. 2

Kui on veel keegi, siis tagasiside, palun.

***

Hommik algas siis kirikusse minekuga kell 7am. Kõik oli väga tore. Vahepeal kui seal need palvete kohad olid, siis tundsin, et süda hakkab peksma ja selline imelik oli. Peale ühte palvekorda tundsin ma, et nüüd on pekkis. Püsti ma enam ei jaksanud tõusta jne. Umbes sekund jäi puudu sellest, et ma oleks kokku kukkunud. Alex õigel ajal pani mu istuma. Ma ei kuulnud enam, mida ta rääkis, kõrvus kohises. Korralikult ei näinud enam jne. Süda peksis, meeletult palav oli. Ehmatasin tema ka ära, et mis toimub nüüd. Nii dramaatiline oleks kirikus peale palvetamist kokku kukkuda ju. 

Vahepeal jõudsin ma isegi mõelda, et ma suren ära. Reaalselt väga jube oli.
Kuna ma mõtlen, et kõik juhtub põhjusega, kas siis see oli ka. Sest no ma küll ei avalda, mida mu palve sisaldas, aga seda võib ju kui märki võtta küll. See ei ole esimene kord kui minuga toimuvad imelikud asjad peale kokkupuutumist kiriku, palvete ja muude sedalaadi asjadega. Ma tõesti ei otsi märke kõigest, mis juhtub, aga ma tean, et kõik juhtub põhjusega. Seda saab võtta kahte moodi, kas tähendab, et “mida ma va pagan sealt kirikust otsin kogu aeg” või siis, et “tule ja lase Jumal oma ellu”. Ma ei tea täpselt, millist pidi ma seda võtma peaks. Või mis pidi ma seda võtta tahan. Ma pean mõtlema selle üle.
Enne kui te küsite, siis jah, ma olen lõplikult ära pööranud. Aga ma pole vist kunagi väga normaalne olnudki.
Pärast kodus jõime kuuma šokolaadi. Nii mõnus ! Ja siis hakkasime kinke avama. 
Kõigepealt Jõulusokid. Sain hunniku komme, 2 kinkekaarti – iTunes ja AMC Theatres ja selle poekoti, mis kokku volditakse (mul on arbuus). Nojah, normaalsed inimesed ostavad muusikat mitte ei tõmba seda. Siis kingitused. Daniella’lt sain käeketi, see on nii ilus. Lucas’elt sain šokolaadikommid, Matthew’lt sain kaelakee, Nico’lt sain kõrvarõngad, Michael’ilt käepaela/käevõru sõnaga ‘Wish’ ja Steven’ilt ka kommid. Ja perelt sain kampsuni. Alex’i valitud. Nii ilus ja pehme. Nicole Miller’i oma. Sildi peal oli kirjas Jääkaru. Kutsun seda nüüd nii. Haa, panen kampsunile nime.
Ma ei tea, ma vist pole maininud, et ma unustasingi oma kingid USAsse saabudes perele anda ja siis lõpuks oli juba liiga palju aega möödas ja see oleks imelik olnud. Mu jaoks vähemalt. Kinkisin nüüd need jõuludeks. Ja neile väga meeldisid. Lotte filmi vaatasime ka ära, hämmastav, aga see töötas siin DVD mängijas isegi ning neile meeldis. Ja ülejäänud asjad meeldisid ka. Ühesõnaga jah. Oli tore.
Kinkide avamisest rääkides, siis jah, seda tehakse täpselt nagu filmides. Ma olin ainus, kes oma kingid korralikult avas. Sama ajaga üks kink, mil teised 5 kinki. Ha ha.

Siis mingi aeg hakkasid külalised ka tulema. Ma olin väsinud ja istusin enamuse ajast oma toas peidus. Vahepeal mingid lapsed ja koerad jooksid küll läbi, aga see selleks.

Vaatasin ‘Jane Eyre‘ ära isolatsioonis olemise ajal. Sama hea nagu ikka, kuigi mu arvamus on siiski muutumatu, et see neiu seal on nii rumal. Aga no kui võtta, et see film räägib aastast Noalaev, siis pole ilmselt midagi imestada. Lõpuks suutis vähemalt ühe õige asju teha. Aamen selle peale.

Nüüd hakkan vaatama ilmselt ‘Pride and Prejudice’.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s