Day #80

Kõik kulgeb tavapärast rada mööda. Eile õhtul Nico’le altar serving training‘usse järele minnes avastasin, et varem läheb pimedaks kui nädal tagasi. Täna on ehtne sügisilm, tegin paar pilti endaga. Peletasin igavust noh. 
Käisin ja tegin väikse poetiiru ka. Ostsin sussid, kampsuni, pluusi ja nahktagi. Ja ploki ja pliiatsid. Viimasel ajal olen jubedalt hakanud joonistamisest puudust tundma. Ja scrapbook‘i jaoks ostsin ka igasuguseid asju. Uh, kuidas mulle meeldib. 
Liiaga rääkisin täna üle pika aja. Kohe hea on olla nüüd.

Pisike “vigade parandus” ka. Ma lihtsalt tunnen, et ma pean seda ütlema. Ma ei väida, et mulle ei meeldi Eesti ja eestlased. Võttes Eesti kui riigi, siis jah, see on mu kodumaa ja jääb ka selleks. Isegi kui mulle meeldib kuskil mujal rohkem ja ma ei taha sinna enam tagasi. Võttes eestlased üleüldiselt, siis paljud on sellised (eriti sügisel-talvel) mossis, kurjad ja mitte naeratavad. Ma olin ise ka, ei ole siin salata midagi. Siin olen ma hoopis teine. Ilmselt mõjub ümbritsev olukord ja inimesed sedasi. Ei saa otsa vaadata mossitades kellelegi, kes tuleb vastu kõrvuni naeratus näol. See mõjub. Mina arvan nii. Ma naeratan rohkem, ma olen õnnelikum. Võttes Eesti nüüd kliima poole pealt, siis pole mulle kunagi talv meeldinud. Imelik küll, aga nii see on. Või ei meeldi mulle see, et külm on. Ja lumi on liiga valge jne. Ühesõnaga tüüpiline eestlane, kes ainult vingub, eks. Aga ma tunnen, et kui millegagi rahul ei olda, siis tuleb liikuda kuskile, kus tuleb see rahu. Nüüd ma olen rahul. Ma olen olnud siin 2 ja pool kuud. Umbes. Ja ma olen juba nii harjunud kõige sellega, mis siin on ja mida see mulle pakub, et ma isegi ei suuda ette kujutada enam oma elu Eestis. Ma ei tee saladust ka sellest, et jah, ma tõsiselt mõtlen sellele, et tulevikus minu koduks saabki just nimelt California. Praegusel hetkel olen ma üsna kindel, et selleks ei saa enam Eesti. Ma tulen sinna veel tagasi, mingiks ajaks, aga ma tunnen, et kui ma sinna jään, siis see on taganemine sellest, kes ja kus ma praegu olen. Ma kujutan ette, et ma kindlasti hakkan seal käima, külas näiteks. Nädalaks ajaks talve natimas. See on kõik, mis ma suudan.

Kõik.

Advertisements

2 thoughts on “Day #80

  1. Kui ma esimest korda üle pika aja Eestis poes käisin, solvusin ära, et poemüüjad ei naeratanud ja olid sellised ükskõiksed ja veits kurjad isegi 😀 Ma arvan, et ma kolin ka kuskile soojasse päikeselisse kohta. Külm sakib!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s