Day #49: Columbus Day

Columbus Day on oktoobri teisel esmaspäeval, mäletamaks Christopher Columbus’e saabumist Ameerikasse 12. oktoober 1492. Inimesed on oodatud tähistama nende riigi avastamist kiriku teenistusel ja muude üritustega. Suurimad pidustused on Itaalia-Ameerika kogukonnas. Valitsusasutused ja koolid on üldiselt suletud, aga ettevõtted võivad töötada. 
***
Pühapäev. Oktoober 9, 2011
Käisime väljas söömas perega. Host mom’i vanemad tulid külla ja viisid meid välja sööma. Itaalia restorani. Oh, I love Italian food !! Päriselt ka. Ma pole tükk aega nii palju söönud. Peamiselt lasanjet. Autos host mom küsis, kas mulle meeldib Itaalia toit. Ma ütlesin, et lasanjet armastan ma eriti ja tegin seda kodus ka vahel. Ta siis ütles, et ma olen seda nende eest varjanud ja et pean tegema seda mõni kord. Muidugi teen kui ma saan oma retsepti selle jaoks. Seega, emme !! Otsi välja 🙂 
Perega väljas söömas käimine on selline omaette äge ettevõtmine. Kuna meid on nii palju, siis kõik kohad kisa-kära täis, aga minu arust see ongi hästi lahe. Ja mulle kohutavalt meeldib kui asju pakutakse ´a la carte. Kes ei tea, siis see on nii, et tuuakse suur kandikutäis mingit toitu ja siis kõik, kes tahavad, tõstavad sealt omale taldrikule. Väga mugav mu meelest. Tegelt on ikka veits harjumatu käia väljas söömas teades, et ise ei pea midagi maksma.

Paar pilti ka sellest kohast, võtsin need kodulehelt.

Esmaspäev. Oktoober 10, 2011
Paljud koolid olid täna suletud nagu ma kuulsin, aga meie lapsed läksid kooli. Host dad oli kodus, tal oli vaba päev. Host mom oli täna San Franciscos.

Selline lebo päev oli. Pesin pesu, aga seda oli nii vähe, sest ma alles reedel pesin.

Käisin poistel järel, nagu ikka. Siis tuli siia ka see teine nanny – Maria. Ta räägib hispaania keelt. Tema inglise keel on hullem kui minu oma alguses, aga ta saab aru enam vähem. Ja ma ei pea nüüd vähemalt hispaania keelt õppima minema. Saan selle kodus ka selgeks. Eks ma siis annan teada, kuidas mul sellega läheb.

Kui keegi küsiks, kuidas ma suhtun sellesse, et meid siin nüüd kaks on, siis ma ütleks, et see ei meeldi mulle. Alguses ma jah arvasin, et oh ma ei saa ilmaski siin üksi hakkama jne. Aga nüüd kui ma tean, et ma saan, siis ma tunnen nagu mul oleks pool tööd ära võetud. No pmt see nii ongi. Ma ei ütle, et Maria mulle ei meeldi, väga selline kift tundub, aga mulle lihtsalt ei meeldi, et ta siin on. Ma tunnen ennast halvasti, et ma sedasi tunnen, aga no mis ma teha saan. Ma ei teagi, kuidas ma seda tunnet nimetama peaksin. Ma ei tea üldse kui palju ma edaspidi tegema pean. Ma tean, et ma pean ikka laste pesu pesema jne, aga kas see ongi nagu kõik ?! Ses suhtes, et siis kui see eelmine siia tulema pidi – Krystal – siis ei oleks ma enam pidanud lastel järel käima, Matthew’d trenni viima ega midagi. Aga mulle ju meeldib sõita !


Kokkuvõttes ma ütlen, et ma ei tunne ennast üldse hästi nüüd. Ma ei tea, kas ma peaks seda kellelegi ütlema või ei ole sellel mõtet.. 

Okei. See eelmine oli esimene reaktsioon. Ma mõtlesin tükk aega, kas ma jätan selle siia alles või mitte. Otsustasin jätta. Ühesõnaga ma püüan leida selles ka häid asju, peaaegu õnnestub ka. Selles mõttes on ju hea, et ma ei pea enam süüa tegema. Mitte, et mul midagi selle vastu oleks, aga ikkagi. Samas on ju lihtsam kui ma ikka poistel järel käin ja Matthew’d trenni viin, sest ma juba tean, kus need on. Samas kui too siinkandis elab, siis teab ta seda nagunii. Ah eks ole näha. Ma otsustasin, et vaatan nädala lõpuni, kuidas on ja kui mulle ikka vastumeelne see olukord on, siis ma räägin host mom’iga, aga kui selleks ajaks ma arvan, et on OK kõik, siis ma lasen olla sellel.

Kui Steven koju tuli täna, siis me olime Daniella’ga tugitoolis lebos. Daniella mul kõhu peal. Ma ise ei märganudki, et me samamoodi riides oleme. Mul roosa pluus, tal roosa kleit, mõlemal valged püksid ja kingad jalas. Juukse ja silmavärvid olid ainult erinevad. Ja siis Nico ütles, et mul on suurem nina. No way !! Steven ka naeris ja ütles, et ma olen nagu mitu korda suurem ka kui Daniella.

Õhtusöök oli täna huvitav. Liha, praetud riis tomati mingi asjaga (plenderis purustatud tomat veega?), salatiks oli lehtsalat porgandiga. Mulle ei meeldi porgand. Nico ütles kohe, et me ei tee riisi sedasi. Ütlesin talle siis, et olgu avatud muutustele.

Huvitav on see, et täna ei tulnudki posti ?!

Btw mind valdavad üsna veidrad tunded. Ma isegi ei oska neile nime anda.. Ja täiesti lõpp kui hullupööra ma seda peret juba armastan !! 

Advertisements

2 thoughts on “Day #49: Columbus Day

  1. Võimalik jah. Aga tegelikult suutsin ma välja mõelda, et päris ok on ikkagi 😀 Ma käin ikka poistel järgi, saan sõita – jee ! Ta suht koristab siin ja teeb süüa ainult. Ja õpetab mulle kogemata hispaania keelt. Pere mul suht räägib seda. Seega, ma olen ikka positiivne.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s