Ameerika

Day #18

Kaks nädalat edukalt mööda saadetud ja mulle meeldib siin iga päevaga üha enam.

Ärkasin jälle 6.30am, lapsed valmis ja host dad viis nad kooli. 

Ma olin natuke Daniella’ga kahekesi, siis tuli host mom tagasi ja läksime Social Security Number’it tegema. Sinna jõudsime, siis oli seal hiigel järjekord. Õnneks läks päris ruttu. Aga no see oli ikka viimase peal, kuidas ta mu nime hääldas. Küsis mu eesnime, hääldus oli Džaneé või midagi, prantusepäraselt. Ma arvan, et see on siiani parim hääldus mu nimele. Seega ma ei saanud aru, et see peaks mu nimi olema. Ja siis ma lihtsalt vahtisin teda lolli näoga. Küsiti sünnilinna, ema ees- ja perekonnanime, isa ees- ja perekonnanime. Kirjutasin talle kõik, sedasi kõige kindlam. Kohutavad Eesti nimed 😀

Tagasiteel näitas host mom mulle, kus Kumon asub, kuhu ma pean Matthew peale kooli viima. Käisime tankimas ka, nägin, kuidas siin see käib. Saan omale vist krediitkaardi ka või midagi, millega ma siis tankida saan. Paak ikka täis kohe, mitte nii nagu meie kodus, et käime ja tilgutame iga natukese aja tagant.

Skype’sin emmega jälle. Homme püüan vanaemaga ka rääkida.

Lapsed tõin koolist ära. Täna oli tavalin pick up, aga parkisin ennast ikkagi ära. Nii oli lihtsam. Väljas oli ainult 85°F (29,4°C). Siis viisin Matthew Kumon’isse. Sealne parkla on jube ! Kitsas ja selline. Aga jälle uus tee selge. Koju sõites suutsin ma ise ka mingeid lollusi teha natuke. Lasti signaali mulle, aga no ma sõitsin esimest korda seda teed. Reastusin jälle väheke valesti. Aga pole see asi nii hull midagi kui alguses tundub. Ma kujutan ette, et pärast siit lahkumist pole enam kuskil sõitmisega probleeme.

Eile õhtul host mom küsis, kuidas mu perel läheb ja kuidas mu blogil läheb. Ütlesin, et hästi. Blogi kohta ütles ka, et peab ikka huvitav olema jah, sest ma olen siin juba garaažiukse sisse sõitnud, veepommirünnaku üle elanud, Raging Waters’is käinud, kogemused The Cheesecake Factory’ga jne jne.

Enne kui host vanemad koju tulid, istusisime Daniella’ga kahekesi. Mängisime ja vaatasime mingit Karupoeg Puhhi raamatut, kus on erinevad laulud. Nüüd Daniella juba küsib mulle sülle ka. See on nii lahe ! 

Õhtul käis mu LCC Ruth siin. See kohustuslik kohtumine, kus Ruth küsis palju küsimusi ja me vastasime neile. Mitte midagi keerulist. Andis mulle 3 tüdruku telefoninumbrid ka, kes veel minu kandis elavad. Järgmine neljapäev on meeting jälle, need on kohustuslikud, eriti kui tahad veel teise aasta ka siin olla, siis peab käima, sest muidu ei saa jätkata. Rääkis üldse igasuguseid tarku asju. Suhtlemine on kõige tähtsam ! Jeah. On küll jah.

Ruth ütles, et ma paistan õnnelikum kui eelmisel korral, ma isegi naeran. No eelmine kord olin ma siin olnud 2 päeva. Nüüd on sellest saanud 2 nädalat. Ja ma armastan kõike siin oleku juures. Jah, ma olen õnnelik !

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s