Ameerika

Day #14: Cheesecake Factory

Tuju: 😀

Kuulan: Greip – Vihma loits

Eile õhtul käisin oma esimesel jalutuskäigul Arcadias. Taevas oli nii hämmastavalt ilus, et mine hulluks. Hämmastavalt vara läheb pimedaks siin. Me läksime natuke peale 7pm-i välja ja juba vaikselt hämardus. Kui me 9pm tagasi koju jõudsime, oli juba päris pime. 

Host mom ja Alexandra näitasid mulle, kuidas ma Westfield’i saan. Siinne kaubanduskeskus, mis on no ikka hiiglaslik. Vaadates kõiki neid suurepäraseid kingi vähemalt 10cm kontsaga, on mul kahju, et ma ei ole 10cm lühem. Seal on kino ka ja seal on Macy’s ja H&M ja palju teisi poode. Kui ma kunagi rohkem palka olen saanud, siis ma teen sinna päris suure investeeringu. 
Käisime kolmekesi söömas ka. The Cheesecake Factory’s. Sõin Fresh Strawberry Cheesecake ja see oli nii hea, et mul pole sõnu. Ma kavatsen sinna veel minna ja kõik cheesecake’d ära proovida.

Tagasi tulles jäime veepommirünnaku alla. Jalutasime, ma vaatasin, et mingi auto seisab risti peal, suunatuli vilgub, et miks ta ei pööra. Kui me oma tänavasse jõudsime, siis keeras. Sõitis mööda ja viskas siis veepommi. Me algul arvasime, et no kogemata vms, et joogi või millegi viskas välja. Läksime edasi, tulid uuesti. Seekord tabasid mu käes olevat kilekotti. Mulle jäid kätte ainult sangad, siis saime aru, et asi on pahatahtlik. Seal kilekotis oli cheesecake, mille me host dad’ile tõime. 
Väga haige käitumine ikka. Esimese korraga said host mom ja Alex veits märjaks ka, ma pääsesin. Teine kord ei saanud keegi rohkem pihta kui mu kilekott ainult. Host mom ütles ka, et ega siin ei jalutata, ainult autoga sõidetakse pmt. Siis ma ei imesta ka, et mingid debiilsed nolgid ennast välja elavad jalakäijate peal, keda seal nii harva liigub. My ass !

Aga täna polegi midagi eriti teinud. Kodus istunud päev otsa ja niisama netis chillinud.

Ma ei saanud täna öösel üldse magada. Ärkasin üles öösel, oli selline veider tunne, nagu tajusin, et ma olen voodis ja värki, aga ennast liigutada ei saanud ega midagi. Tunne oli selline, et ma hullult rabelesin jne, aga samas teadsin, et ma ei liigu. Siis oli mingi haige unenägu, kus mingid 2 inimest hoidsid mind mingis majas kinni. Tahtsin 911 helistada, aga ei saanud, sest ma ei osanud seda telefonil valida. Ja siis nad ähvardasid mu isa ära tappa kui ma helistan. Siis ärkasin päriselt üles. Hakkasin uuesti magama jääma kui keegi oleks nagu täiega kriisanud, samas ma tean, et vaikus oli. Püüdsin ennast natuke aega ärkvel hoida ja siis magasin kuni hommikuni. Suht laip olen täna.

Nii hea, et tänapäeval on olemas nii palju tehnikat tänu millele ei saagi aru, et inimestevahelised vahemaad on nii suured. Skype’sime täna emmega. No nii hea on. Näitasin talle lapsi ka. Emme ütles ka, et ilmselt tänu tänapäeva võimalustele ei saagi aru, et ma nii kaugel olen. Kui keegi minuga veel Skype’da tahab, siis palun, olge nii kenad ja öelge mulle 🙂

Mulle meeldivad õhtusöögid. Ma saan siis alati mõne uue maitseelamuse ja need on nii lõbusad. Täna näiteks maitsesin esimest korda elus homaari (lobster inglise keeles). Seafood is not my cup of tea. Mnjah. Aga eks kõik asjad tuleb ikka ära proovida.  Host mom rääkids, kuidas ta vennad ta kohta laulsid kui nad väiksed olid. Ma armastan siinseid õhtusööke ! Aga no mida ma siin ei armastaks…

XoXo

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s