Eesti · fotoblogi · Photoshoot · Türi · Tripp

12 ja neljapäev

Alustaks sellest, et ma olen ikka kohutavalt halb inimene ja mind ei võetud täna maale kaasa. Täis masser noh 😀 Aga ei, magada sain rahulikult jälle. 
Kurtsin Liiale ka ja ta ütles, et Inx tuleb siksiga Türile, et siis tripime kuskile. Mõeldud – tehtud. Kokkuvõttes ülimalt feil päev ! 3 naist ja laps. Ei tõota head, eksole ? Õigesti arvate 😀 
Nii kui autosse istusin, hakkasin lapsehoidjaks.
Algul oli kõik ilus. Käisime Liivakal. Siis mõtlesime, et otsime Kõltsi karjääri ka üles. Muidugi keerasime valele poole. Ots ringi ja teisele poole. Lõpuks ikka jõudsime Kollu. Algul mõtlesime, et lähme Jändjale, aga siis tuli mõte, et lähme vaatame hoopis Rassile. Ja siis hakkas nali pihta. 
Tahaks ka ? Või mitte ?
PS: Ma lihtsalt pean ütlema, et ma ise tegin selle kleidi 😉
Inglid kesapõllul

Saime natuke sõita kui järsku auto enam ei liikunud edasi. Gaas põhjas, aga ikka jääb seisma. Tõmbasime siis teeäärde ära ja kapott üles. Kõik nagu tundus ilus. Proovisime uuesti. Venitasime bussikasse välja, seal vaatasime bensiini. Jätkus. Üritasime edasi. Natuke liikusime jälle. Ajasime kõik teised ka paanikasse, et võib olla on vaja meile järgi tulla või miskit.

Automehhaanikud 😀
Tükk aega istusime, natuke enne Laupa silti, teepeal. Kõik, kes mööda sõitsid, vaatasid. Rekkad lasid signaali jne. Aga no kui tihti ikka näeb teeääres 3e naist ja last siksiga ? Seda enam, et see siks seisab tee ääres kapott lahti. Lõpuks mõtlesime, et proovime, äkki veab mõisani välja. Vedas palju kaugemalegi. 
Alguses oli plaan, et ikka Türile ära nüüd. Aga siis Inx arvas, et riskime ja lähme vaatame selle Saeveski metsamaja üle. Ja nüüd võite arvata, kas me leidsime selle kohe üles. Muidugi mitte. Ekslesime seal ka veel ringi. Lõpuks leidsime ikka üles. Liia suutis feilida. Ajas Vanapagana ja Saeveski omavahel sassi ja seletas kogu aeg mingit oma teemat. Mina ei teadnud üldse nende nimesid 😀 
Aga täitsa lõpp, kuidas toob ühte kohta mineks mälestusi meelde. Mine hulluks. Mäletan, kuidas ma lubasin sinna mitte kunagi enam minna, sest iga kord ma nutsin seal. Mäletan nii palju asju, mida ma ei saa siia kirjutada. Aga ei, ilusad mälestused on. Nagu lapsepõlv. Käisin seal viimati aastal 2008. Mnjaa, olid ajad… Ah, ma rohkem ei taha meenutada. 
Või siis meenutan omaette 🙂
XX

***

Täna helistas teine pere USAst ka. Aga levi oli nii halb, et mul oli tunne nagu ta oleks kuskilt padja alt rääkinud. Ütles, et helistab tagasi kui parem levi on, aga no pagan seda teab. Äkki ei helistagi enam. Ja oi kuidas mulle ei meeldi kui nad varjatud nr-ga helistavad.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s