Rasedus

Bumpdate #5

Järjekordne ämmaka visiit on juba ammu möödas ja seekord oli kuuga kaalu kogunenud tervelt +4kg. Ega see talle eriti ei meeldinud, aga ütles, et annab seekord andeks, sest eelmise kuuga tuli juurde ainult +0,6kg.

Praeguste soojade ilmadega olen ma aru saanud, et suvel pole üldse tore rase olla. Talvel oli tunduvalt lihtsam. Või on asi selles, et toona oli mul võimalik rohkem vedeleda kui praegu, sest Tikrike nõuab oma. Õnneks ei pea ma ennast enamasti pükstesse suruma, sest kleitidega on palju mugavam.

Enesetunne ja olemine on same old ehk et kõik on täitsa hästi. Õhtuks väsin küll päris ära, aga no ongi põhjus koos Tikrikesega magama jääda 😅 Selg kipub ka valutama hakkama õhtuks, aga no sellega olen ma muul ajal ka hädas. Öösiti ärkan ka muidugi 100x ja mõnikord on raske uuesti uinuda, sest sobivat asendit ei leia.

Seekord pean ma endale ikka päris palju meelde tuletama, et kord kuus võiks ikka kõhu kasvamise pildile ka püüda. Seekord tundub kõht üldse suurem olevat kui Tikrikesega samas ajal, aga no seekord tuli kõht varem ka. Tikrikesega oli 18n alles suht arusaamatu kõht, lihtsalt paks, siis nüüd oli juba 16n ilusti seistes kõhuke näha.

Ma olen ikka eriti laisk postitaja, sest tänaseks on rasedust tegelikult juba 25+1 😁

Mõttekäigud

Veel natuke lapsekandmisest

Millalgi ma kirjutasin oma teest lapsekandmiseni ja kui FB Kärusõltlaste grupis minust sõltlast ei saanud, siis Lapsekandmise grupis võib see vabalt juhtuda.

Ma siiani olen kootud linu pigem peljanud, sest alguses Tikrikesele lina valides jäi mulle kuskilt silma lause, et trikoolina on algajal kergem kasutada ja siduda ning ega ma tahtnud oma elu seega keeruliseks ka teha. Nüüd aga, kus ma Beebi#2-le kandmisvahendeid soetan, olen ma hakanud järjest rohkem mõtlema kootud linale, sest no põhimõtteliselt päris 0-st ma ju enam ei alustaks. Nagu ma aru olen saanud, saaks ma tegelikult sama linaga ka Tikrikest kanda kui võtta sobiva tihedusega (?) lina. Et siis üks selga ja teine kõhule ning #wearallthebabiesandtoddlers 😀

Seoses selle kasvava linavaimustusega olen ma mõelnud hoopis lapsekandmise jope soetamisele kahe lapse vankri asemel. Ma kõiki plusse ja miinuseid pole veel enda jaoks lahti mõelnud, aga iseenesest see ilmselt halb plaan ei oleks.

Vankri kahjuks räägib see, et ega ma kodus õue lapsi korraga magama ikka ei jäta ja kui oleme maal, saan ma nad panna eraldi kärudesse uinakut tegema, vajadusel lausa teine teisele poole maja. Jalutada saab ju ideaalselt nii, et üks magab linas ja teine kärus, sest Beebi#2 magab alguses nagunii palju ja kui ma meenutan Tikrikese beebiaega, siis mingil hetkel sobis talle ainult konkreetselt minu peal uinaku tegemine, mida teine nüüd ilma lina või kotita teha ei saaks, sest poolteiseaastane tahab ka oma osa mu tähelepanust.

Need erinevad head ja kasulikud FB grupid on saatanast. Ausalt. Ma olin nii veendunud oma soovis see Bugaboo Donkey Duo osta, aga nüüd enam ei ole. Appi noh ! 😀 Ja no olgem ausad, see linatamise variant on ikka kõvasti odavam kui vankri soetamine..

Mis tundub mõttekam ?

Kus ma käisin/Mida nägin

Mukri raba

Nagu ma eelmises postituses mainisin, käisime me koos mu sõbrannadega ühel ilusal päeval rabas väikesel jalutuskäigul. Ma üldse varem ei mõelnud, et võiks ju teile ka näidata, alles soeses lapsekandmise postitusega tuli meelde. Midagi väga lisada polegi, eks vaadake mõnda pilti.


Selline vahva kokkusattumus tuli ka meelde, et viimati käisin ma kõnealuses rabas kui ma alles Tikrikest ootasin. Nii hästi mäletan, et mul oli üsna paha olla, sest toona oli see pidevalt nii. Ja nüüd teist korda seal käies ootan ma juba Tikrikesele pisikest õekest 😊

Arvamus

Minu tee lapsekandmiseni

Ajal kui Tikrike sündis, ei olnud ma veel väga kursis erinevate lapsekandmise tehnikate ja võimalustega. Teadsin rõngaslina, sest see oli mu emal mu noorima õega, aga mulle see vastsündinu jaoks eriti mõnus ei tundunud ja seega teadsin, et omale ma seda ei soovi.

Tikrikese jaoks soetasin ma trikoolina, mida esimesed paar kuud väga hea meelega kasutasin, sest no hands-free-baby on ikka luksus ju 😀 Sedasi trippisime me eelmine suvi läbi terve Hiiumaa. Eluski poleks ma jaksanud teda igale poole süles vedada või kogu aeg vankrit autost välja kangutada. Trikoolina miinus on muidugi see, et kasutusaeg jääb vist üsna lühikeseks, sest ühel hetkel on laps selle jaoks liiga raske. Ma täpset kaalupiirangut ei tea, aga Tikrikest kandsin seal ainult suvel, sest hiljem ei tundunud enam mugav. Aga no ta oli sündideski juba üle 4 kilo..

Järgmiseks soetasin ma ühe tuttava käest omale BabyBjörn’i kõhukoti. Õnneks oli Tikrike selle jaoks kohe liiga suur (pikkuse poolest oli viimasel piiril) ja liiga raske kanda ning selle tõttu ma seda kasutada ei saanudki. Mäletan esimest (ja ilmselt suht ainukest) korda kui ma ta sinna sisse pistsin. Mulle tundus kohe, et see jalgade asend on kuidagi imelik, et miks ta nö jalgevahega ripub seal kotis. Seda “konnaasendi” soovitust olen ma ju kogu aeg teadnud ja linas ta mul selliselt ka oli. Arvasin esiti, et kotil on midagi lihtsalt puudu.

Mõni aeg tagasi leidsin ma FBst aga grupi (Lapsekandmine..), kus tõstetakse teadlikust ergonoomiliste kandekottide kohta, mida BB kindlasti pole. Tuli välja, et lisaks rippuvatele jalgadele on see ka beebi seljale halb, sest surub selle sirgeks, aga peaks olema C-kujuline. Tänasin mõttes vist kõiki kõrgemaid jõude (ja selle grupi vahvaid naisi), et ma enne Beebi#2 sündi asjale jälile sain.

Rahast on kahju küll, aga mu südametunnistus ei luba sellist kotti maha ka enam müüa. Beebid ju ei ole süüdi, et nende vanemad ei tea, mida nad teadmatusest teevad. Sama teema nagu turvavarustusega. (Ja siis ajab mind üli närvi, et suunatakse neid teadmatuid ja siis nad nähvavad, et neil on põhimõtteliselt täiesti ükspuha, mida nad kasutavad ja edasi müüvad 🤦🏼‍♀️).

Nüüd tänu sellele eelmainitud grupile olen ma avastanud need head ja ergonoomilised kandekotid. Otsustasin juhust kasutada ja laenutasin omale mõneks päevaks Liliputi kandekoti, sest ees ootas rabasse minek ja Tikrikese süles tassimine on kohutavalt raske ning mu kõhule üldse mitte hästi mõjuv. Pabistasin küll natuke, kuidas ta lepib ja kuidas ma selle vöörihma ümber oma paisuva kõhu panen, aga täitsa mõnus oli. Vöörihm oleks ilmselt pidanud olema natuke kõrgemal, et põnn rohkem M-asendis oleks, aga ma sättisin selle olude sunnil pigem kõhu alla. Põhimõtteliselt ei saanud arugi, et mul on veel kõigele muule lisaks ka 11+kg “ülekaalu”.

Igal juhul jäin antud kotiga nii rahule (ja Tikrike ka), et soetasin selle omale ka. Mitte küll sama mustriga, mis ülemisel pildil, aga no ega see midagi juurde ei anna ju nagunii 😀

Kui ma oma tutika kandekoti karbist välja võtsin, mõtlesin küll, et oh pagan, kuidas ma selle ilusti paika saan. Ausalt öeldes polegi ma teda praeguseks veel päris ideaalseks saanud. Ilmselt enne Beebi#2 sündis ei saa kah, sest kõht kasvab ja raske on sättida. No ja tutikas beebi on kergem ka muidugi, mis teeb kõik ehk lihtsamaks.

Rääkides oma esimesest emotsioonist kui ma Tikrikese kotti pistsin, siis tahtsin ma nutma hakata, sest see tundus nii õige ja hea ning mul oli siiralt kahju, et ma mingi totaka BB koti pärast arvasin, et ta ongi juba liiga suur kandekotis olemiseks. Egas midagi, eks teisega läheb loodetavasti paremini.

Puhkus

Puhkus 2017 – Kauksi telkimisala

Eelmise nädala lõpus kirjutas I. vend meile, et võiks pisikese puhkus Kauksi rannas teha. Mõeldud – tehtud ehk et teisipäeva hommikul (01.08) startisime Mustvee poole.

Mustvees autost välja astudes pidi palavus hinge kinni lööma, nii soe oli. Käisime korra kohalikust Konsumist läbi, sest unustasime Tikrikesele ujumismähkmed kaasa võtta ja ma ei ole eriti vaimustuses mõttest, et ta paljalt kuskil avalikus rannas on, sest noh tänapäeva probleemid.

Edasi hakkasime telkimisplatsi poole liikuma. Tegelikult oleks me I.-ga tahtnud minna sinna, kus me paar aastat tagasi olime, aga teistele sobis see üks katusealune, mis me Kauksis leidsime ja nii jäimegi sinna.

Kauksis oli ilus rand ja Tikrike oleks sinna vist jäänudki, sest no esimene päris veekogu ju. Siiani ainult basseinis ujunud. Ta hakkas küll päris kiiresti värisema, aga ega ta sellepärast polnud veel nõus kaldal rätiku sees istuma, õnneks piisas talle niisama kaldaäärses vees müttamisest ka.


See pisike puhkus oli ühtlasi ka Tikrikese esimese telkimine. Ütleme nii, et ta magas täitsa hästi, aga magama jäämisega oli keeruline ehk siis ma panin teda magama umbes poolteist tundi ning tavapärase kell 20.30 uinumise asemel kukkus ära alles 21.30. Kartsin, et äkki ärkab ka hommikul kohe kui valgeks läheb, aga õnneks ärkas ikka pisut hiljem ehk u kell 06.30.

Kolmapäeval (02.08) startisime juba tagasi kodu poole. Käisime läbi ka Raadna telkimisalalt, sest plaanime ühe paaripäevase telkimise veel see kuu ette võtta, aga seekord kolmekesi. Üritasime leida meie paari aasta tagust laagriplatsi, aga tundub, et seal on asju pisut ümber tehtud. Vähemalt leidsime ranna üles ja seega on siht silme ees.

Chit Chat

Lasteriided ajavad mu hulluks vol.2

Mäletan, et enne Tikrikese sündi ma halasin, et pole olemas ilusaid poiste riideid, et kõigil on peal mingid autod jm sellised hirmsad asjad, mida ma riietel ei salli. No olgu, nad on ikka seal, aga ma olen õppinud leidma enda jaoks normaalseid poiste riideid. Sel ajal rääkisin, et tüdrukute riideid on küll palju rohkem ilusad jne. On – on.. Nüüd kui ootame pisikese printsessi saabumist, olen ma täiesti ahastuses, sest järsku ei ole enam olemas selliseid tüdrukute riideid, mille pealt mulle mingid lollused näkku ei hüppaks. No andke abi, noh ! Kuidas see võimalik on ?! 😀 Ilmselgelt on asi lihtsalt minus.. Eks ma pean seal osakonnas ka kuidagi uuesti orienteeruma õppima ilma, et ma närvivapustust saaks, sest ilusaid asju pole. No ausalt noh, naljakas on juba..

TAG

10 viimast telefonipilti

Praegu käib sarnane postitus päris paljudest blogisest läbi. Mõtlesin ka siis vahepeal endast märku anda, pooleli on muidugi päris mitu postitust, aga ei ole kuidagi seda "tunnet" et need ka lõpuni kirjutada. Seega vaadake pilte 🙂

Ükspäev Tikrikesega diivanil istudrs, mõtlesin, et me pole ammu Snapchat'is pilte teinud. Viga parandatud ✅

Vanaema juures Tikrikesega jalutades tahtsin uuesti teha sarnast pilti nagu eelmisel aastal ka tegin.

Meie suveauto. Pereauto kategooriasse ei sobi 😀

Mu emme teeb ausalt maailma kõige paremaid torte 😊

Ükspäev Lehtsest tagasi sõites oli vaja teada, kas põnn on magama jäänud või on veel ärkvel ehk siis ai-ai sõidu ajal tehtud pilt (ta istub meil sss ehk selg sõidu suunas ja ma pole endiselt suutnud talle peeglit muretseda)

Saime vanaema juures tee valmis ja põnn läks I.-le appi 😀

Vanavanaema maasikad on kõige paremad. Alguses ta keeldus neid hammustamast ja sõi ainult neid, mis tervena suhu mahtusid. Nüüd lähevad kõik 😀

Aega võttis, aga asja sai ehk ma suutsin lõpuks ometi Arhiiv8-st pildid ära tellida, et need seinale panna ja I. sai lõpuks augud seina puuritud, sest meil selline vahva maja, kuhu naelad sisse ei lähe.

Ükspäev sain isegi lilli.

Ja Tikrike sai vanavanaema juurde lõpuks liivakasti 😊

Selline see eluke meil siin on, et jagame ennast siin kahe koha vahel. Põnn ilmselt oleks iga päev maal, sest no palju ruumi jne. Ise me päris iga päev seal olla ei taha, vanaema tahab ka meist puhkust saada. Samas ega me seal täitsa niisama ei istu kah, ikka teeme vajalikke asju ka.