9 kuud armastust

Järjekordne kuu on mööda lennanud ja umbes sama kaua on siin blogipesas väga vaikne olnud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis sellest mitte enam nii pisikesest Tikribeebist.

Möödunud kuu suurim oskus on kõndima hakkamine. Üksikuid samme on ta teinud terve selle kuu jooksul, aga pikalt ja kindlama sammuga hakkas tatsama umbes vabariigi aastapäevast alates. Peale seda võib vabalt ühest toa nurgast teise jalutada. Enim olen kokku lugenud umbes 20+ sammu, et siis ikka vist päris päriselt kõnnib. Oh ta mul ikka tubli. Eks ootame nüüd, millal need jalad kõveraks lähevad 😀 Ma hakkasin kungi 9-kuuselt käima ja mul olla läinud, aga õnneks läksid sirgeks tagasi.. Perearst tegelt täna selle kohta ütles, et see oli ilmselt hoopis D-vitamiini puudusest. Seega põnnil vast ei lähe.

Järgmine suur asi on kindlasti hammaste lõikumine. Mõlemad keskmised ülemised ja alumised on ilusti väljas. Kõik ühe kuu jooksul.

Kui Tikrike poleks enne kuu lõppu kõndima hakanud, oleks palju rohkem olnud kirjutada – no seisma hakkamine ja esimesed ebakindlad sammud jne, aga no see kõik muutus ju ebaoluliseks kui ta otsustas, et aitab beebi olemisest, et tema on nüüd suur poiss ja hakkas kõndima. See muidugi ei tähenda, et ta enam ei käputaks, sest see liikumisviis on hetkel veel ikkagi kindlam.

Söömisharjumustest rääkida, siis sööb ta 3x päevas – hommikul ja õhtul putru, lõunaajal köögiviljapüreed lihaga ja kui tahab, saab puuviljapüreed ka. Kui lõunaks ei taha magusat, annan mõnikord peale uinakut seda talle. Paar päeva tagasi otsustasin ära lõpetada õhtuse piimapudeli, sest peale pudruga alustamist viskan ma enamuse piimast ära, sest kõht saab enne täis kui piim otsa. Eks vaatame, kuidas sellega läheb, ma veel väga ei hõiskaks.

Magamisega on nii nagu on. Muigan omaette kui mõni paarikuuse beebi ema rõõmsalt kirjutab, et tema oma magab terve öö ja loodetavasti see ei muutu. Jajah, Tikrike magas ka kunagi terve öö, aga kes seda enam mäletab, millal see oli. Praegu on endiselt normiks süüa öösel vähemalt 2x, aga pigem nagu 3x. Samas viimane söök on umbes kell 6 hommikul ja tunnike hiljem hakkame juba ärkama, et äkki seda enam öiseks söömiseks ei peakski lugema.

Päevaseid unesid on tal kaks. Esimene voodis ja teine vankris. Kokku kestavad need umbes 4 tundi. Pole aimugi, kas see on piisav ja no eks see pikkus varieerub ka.

Mänguasjad teda enam eriti ei huvita, palju huvitavam on kõiksugu pahandusi oma peas genereerida. Lisaks sellele on ta vist natuke jonnima õppinud. Ükspäev vanavanaema juures tegi viimane tuld ahju ja Tikrike tahtis sellele leegile järgi minna ning kui ma siis ei lasknud, hakkas mul süles vingerdama, keerutama, ennast vibuks loopime, käsi üles viskama jne, seda kõike saatis muidugi hädakisa.

Ronimine meeldib talle ka. Kassi kraapimispuu on vastu diivanit ja selle peale astudes saab ideaalselt ise ka diivanile ronida. Lisaks meeldib talle kõõluda mööda söögitooli ja vannitoas duššinurgas jne jne. Õnneks on meie viimase paari kuu töö vilja kandnud ja lõpuks ometi oskab põnn ise voodist jm maha tulla. Ikka jalad ees, ma mõtlen 😀 Mõnikord ei saa õiget suunda kätte ja siis sõuab ta tagurpidi hoopis voodiotsa Poole, kust maha ei saa, aga no küll ta õpib. Selle turnimise tagajärjel on tal mõlemal säärel sinikad, samades kohtades täpselt.

Kõige võimaliku ja võimatu suhu pistmine ei lõppe vist kunagi. Kuna meil on kass esikus tapeedi ära kraapinud, käib Tikrike sealt ribasid tõmbamas ja muidugi rändavad need suhu. Alati ei märka ka kohe ja siis jälle ta kõõksub seal. Oeh, ma ütlen.

Arstivisiidi tulemused olid, võrreldes 7 kuu visiidiga, järgmised:

Kaal: 9700g -> 10 700g (+1000g)

Pikkus: 69cm -> 75cm (+6cm)

Arsti juurde lähme uuesti alles aastaseks saades, aga homme käime ja teeme vereproovi ära. Arst vist ise polekski seda teha lasknud kui ma poleks küsinud.

Riided olid suuruses 68-80. Enamuse ajast kuni 74, aga lõpus tuli ikka 80 ka ära.

Aga pika jutu lõpetuseks: ootame juba huviga, mida uuel kuul meile pakkuda on.

8 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud.


Seekord möödunud kuule tagasi vaadates, ei paistagi nii palju uusi oskusi, pigem on olemasolevaid edasi arendatud. Lisandunud on ainult iseseisvalt ilma tugedeta seismine. Tasapisi üritab Tikrike ka ennast põrandalt püsti ajada, aga tasakaal kaob enne ära. Sellest kiirusest,millega ta tugede najal liigub, ei maksa üldse rääkida. Või sellest kui kiiresti ta vaesele kassile järele jõuab. 


Söömise kohapealt tegi põnn suure arengu siis kui lisasin menüüsse liha. Peale seda ongi suhe püreedega selline, et “anna ainult kätte”.  Enam ei oskagi lemmiksööki välja tuua, sest kõik “soolane” läheb hea meelega. Umbes poole kuu pealt hakkasin andma ka tükilist toitu, esimene sisaldas kartulitükke ja sellega väga hästi ei läinud. Aga peale seda üritab mul isegi võileivad käest ära süüa. Kala on ka püreena juba söönud ja maitseb küll. Üleüldse sööb Tikrike palju mitmekülgsemalt kui näiteks mina. Ahjaa, praeguseks sööb ta lisatoitu kaks korda päevas – hommikul putru ja lõunal erinevaid köögiviljapüreesid lihaga + magustoiduks puuviljapüreed.


Mulle meeldib nöpsu omaette mängimise oskus ka. Paar korda on ta ennast ise naerma ajanud. Nii vahva on vaadata teda kui loobib näiteks puulusikat ja ise lõkerdab elu eest. Lemmikmänguasjaks on kahtlemata vanavanaema juures olev klaver. Tore on näha, kuidas ta täiesti sihilikult neid nuppe/klahve vajutab.


Korraks magamisel peatuda, siis ma pean mainima, et täitsa ok on praegu. Mr Murphy, silmad kinni ! Magama jääb ta umbes kell 21-22 ja esimese hooga magab u  5 tundi. Magama jääb minu kaisus, aga see on küll viimane asi, mis mind häirib. Hommikul ärkab u 7 -8.30 ja esimene uinak saabub u 2,5-3,5 tundi hiljem. Seda saab vabalt teha voodis ja hea õnne korral magab isegi 1,5 tundi. Teine uni on ikka endiselt vankriuni ja ajaliselt kestab kuni 3,5 tundi. Et siis jah, enamasti saame kahe unega hakkama. Mõnikord tuleb muidugi kolme ka ette, kui juhtub “valedel” aegadel magama.


Ongi vist jälle tähtsaimad asjad kirja saanud. Kui on midagi, millest ma veel kirjutada võiks, andke ags teada.

Oh küll ma olen terve jaanuari siin aktiivne olnud .. Yeah right, eksole. Ilmselt võtsin ma omale pisikese talvepuhkuse. Ma ei luba midagi selle kohta, et järgmisel kuul asi paraneb, aga no ma võin ju proovida. 

Tegelikult on mul draft‘is mitu ootel postitust, aga pole nagu sellist tunnet, et tahaks neid avaldada.

Ainus nö kindel postitus, mille ilmumises saab kindel olla , on homne Tikrikese minisünnipäeva postitus.

Meie jõulud 2016 #2

Märkamatult on läbi saanud juba pea pool jaanuari ja ma pole ikka suutnud ennast kokku võtta, et meie teisest jõulupeost ka kirjutada. Või oli see tegelikult pigem aastavahetuse- ja nääripidu.

Nagu kunagi juhtus, otsustas üks mu õdedest valida omale sünnipäevaks 31.detsembri. Küll ta kord oskab hinnata sellele järgnevat vaba päeva.. Juba aastaid on meil tavaks sellel puhul väike istumine teha, et alguses sünnipäev ja pärast sujuvalt aastavahetus. Olen kunagi nooremana (kõlan nagu 50-aastane) vaielnud küllalt, et mul teised plaanid jne. Oh jah. Nüüd on nii mõnus perega rahulikult olla.


Lehtse jõuludest eeskuju võttes kupatasin meie 4 põlvkonda ka ühele pildile kokku. Küsisin isegi enne luba, kas võin üldse nende pilte siia panna 🙂

Kuna samale ajale jäävad veel näärid ka, teevad täiskasvanud omavahel loosipakke. Lapsed saavad nagunii ka kingitusi. Tikrike sai laulukoera ja rõngatorni. Nagu umbes 90% meie beebigrupi lastest. Ilmselgelt pole väga palju asju, mida samavanadele lastele kinkida. Meie kingitused on rohkem sellised pudi-padi.

Ega tegelikult midagi väga kirjutada polegi. Rohkem vaadake pilte. Aga väga mõnus istumine oli seekord, jäime isegi ööseks. Keskööl lasime rakette ja olime niisama mõnusad.

Aastalõpukokkuvõte 2016 – elu-olu

Nagu juba aastaid kombeks on, alustan ma oma blogiaastat selle küsimuste-vastuste postitusega. Seekord ma filme ja muusikat ritta ei pane, küll aga püüan järgmine kord rääkida natuke sellest, mis mind igas kuus rõõmustas ja mille eest ma tänulik olen. Nüüd aga esimene kitjutis:

  1. Mida sa tegid aastal 2016 esimest korda? Sain emaks. 
  2. Kas sa pidasid oma eelmise aasta uusaasta lubadust ja mida sa lubasid ? Ei ole kombeks neid anda.
  3. Kes keegi su sõpradest-tuttavatest sai lapse ? Sain detsembris tädiks. 
  4. Kas sa käisid kellegi matustel ? Ei
  5. Milliseid riike sa külastasid ? Kuna Tikribeebi oli suvel veel nii pisike, piirdusime ainult Hiiumaa külastamisega. 
  6. Kas sa tahaks aastal 2017 midagi, mida sa aastal 2016 ei saanud ? No kaua võib üks inimene seda sõrmust oodata, ah ?! 😀
  7. Millist kuupäeva sa aastast 2016 enim meenutama jääd ja miks ? 28.05 – kohtusin maailma kõige imelisema beebipoisiga.
  8. Mis oli aasta suurim õnnestumine ? Ma vist kolan nagu mõni “kanaema”, aga ilmselt enamik põnniga seotud asju. 
  9. Mis oli aasta suurim ebaõnnestumine ? Ei meenu hetkel ühtegi. 
  10. Kas sind kimbutas mõni haigus ? Köha-nohu
  11. Mis oli su parim ost ? Aktiivsusmonitor
  12. Kelle käitumine oli meeldivalt üllatav ? I. oli eelmine aastat täitsa vahva. 
  13. Kelle käitumine jättis soovida ? Aga see polegi üldse mainimist väärt. 
  14. Millele kulutasid enim raha ? Õigem oleks küsida “kellele”.. Eks ikka lapsele. Aga jäädes nüüd küsimuse juurde, siis ilmselt postmargid. 
  15. Mida ootasid suurima ärevusega ? Beebi sündi 
  16. Milline laul jääb sulle alati meenutama aastat 2016 ? Felix Jaehn – Ain’t Nobody (Loves Me Better) ft. Jasmine Thompson
  17. Võrreldes eelmise aastaga oled sa:
  18. Õnnelikum või kurvem ?
  19. Paksem või kõhnem ?
  20. Vaesem või rikkam ? Tundub sama. 
  21. Mida sa oleksid tahtnud rohkem teha ? Sõpradega aega veeta. 
  22. Mida sa oleksid tahtnud vähem teha? Telefon käes netis passida. 
  23. Kuidas sa veetsid oma jõulud? 23.12 olime Lehtses I. perega, 24.12 olime mu vanaema juures ja 25.12 olime kolmekesi kodus. 
  24. Kuidas sa veetsid oma aastavahetuse ? Teatavasti on mu õel samal päeval sünnipäev ja seega on saanud traditsiooniks seda kõik koos tahistada ja hiljem sujuvalt aastalõpule üle minnes.
  25. Kas sa armusid aastal 2016 ?  Same old, same old.
  26. Milline sari või saade oli su lemmik ? Peale Tikrikese sündi on juhtunud nii, et ma ei viitsi üldse enam telekat vaadata ja seega on vist ainus viimasel ajal nähtud sari Pilvede all. 
  27. Kas sa vihkas kedagi, keda enne ei vihanud ? Viha on nii tugev ja hävitav tunne selle tundjale, et ma püüan seda mitte endasse lasta. 
  28. Mis oli su parim muusikaline avastus ? Reket
  29. Milline oli parim loetud raamat ? Kahtlemata Outlander seeria. Oleks ma selle varem avastanud.. Selle kohta natuke uurides selgus, et millalgi oli ETVs samanimeline (Võõramaalane) sari. Ma oleks nii väga tahtnud näha seda. 
  30. Mida sa väga tahtsid ja said ? Polnudki vist midagi sellist. 
  31. Mida sa väga tahtsid, aga ei saanud ? Ka ei meenu. 
  32. Mis oli su lemmikfilm? The Revenant ja The Age of Adaline.
  33. Kui vanaks sa said ja kuidas tähistasid ? Sain 25 ja olin padurase, mistõttu ma keeldusin seda kodus pidamast, sest ma poleks jaksanud mitte midagi teha. Aga sain seda pidada ema endises töökohas ja sedasi, et enamus asju tehti minu eest. 
  34. Milline sündmus oleks teinud su aasta veel meeldejäävamaks ? Jätame nüüd uude aastasse ka midagi. 
  35. Milline oli su stiil ? Tavaline
  36. Mis hoidis sind mõistusel ? Happy wife = happy life = happy baby. 
  37. Milline poliitiline sündmus sulle enim korda läks ? Ilmselt suurim üllatus oli, et Trump sai USA presidendiks. Ja no meie oma naispresident oli ka paras üllatus. Ei saa unustada seda eelnenud saagat ka. 
  38. Keda sa enim igatsesid ? Ju see “õnnetuke” I. oli. 
  39. Kas tutvusid kellegi uuega ja kas see oli väärt tutvus ? Meie kohalikud maibeebide emad on hetkel ainsad, kes meenuvad. 
  40. Parim õppetund aastast 2016 ? Ole sina ise ja kuula oma sisetunnet. 

7. kuu arstivisiit

Seekordne visiit otseselt kohustuslik polnud, aga ma tahtsin teada, kuhu me selle “juurikadieediga” jõudnud oleme.

Oleme jõudnud selleni, et tegelikult ma söödan põnnile vist ikka vahukoort.

Kaal: 4340g -> 5400g -> 6420g -> 6900g -> 7900g -> 8880g -> 9700g (+820g)

Pikkus: 53cm -> 59cm -> 60cm -> 61cm -> 67cm -> 69cm -> 69cm (+0cm)

Pea: 37cm -> 37cm -> 39cm -> 41cm -> 42cm -> 43cm -> 44cm(+1cm)

Tikrike protesteeris päris valjult selle vastu, et pereõde teda näpib. Perearst ütles selle peale, et tegelikult on beebidel hea mälu. Nojaah, pereõde on ju see, kes alati süsti on teinud.

Perearst katsus täna Tikrikesel lõget ja kuulas/paitas niisama. Püüdis kõigele nö mänguliselt läheneda ja lõpuks nöps isegi juba naeratas talle.

Rääkisime sellest, kuidas põnn öösiti lähedust otsib jne. Ütles, et kui on harjunud, siis praegu tahab eriti. Ilmselt arutasime kõik tähtsamad asjad läbi.

7 kuud armastust

Märkamatult on mööda lennanud järjekordne kuu. Seekord juba seitsmes. Uskumatu.

Mis vahepealse kuu jooksul Tikrikese arengus toimunud on ? Üks suur verstapost on kindlasti ise istuma hakkamine. Kõigepealt tehti seda kord päevas nii paariks sekundiks. Aga siis järsku ükspäev voodil istus juba tükk aega, jõudsin isegi pildi tehtud ja järgmisel päeval hakkas põrandal ka pikalt istuma. Püsti seista meeldib endiselt ja vaikselt liigub edasi ka näiteks diivanist kinni hoides. Kukkumisi tuleb ette aina vähem, sest tasakaal on muutunud tunduvalt paremaks ja põrandale laskumise oskus ka. Magamisest rääkida, siis jah, kõik on muutusteta. Magama jääb kaisus ja umbes 45 minuti pärast ärkab nuttes. Kui ma ta siis maha rahustan, et ma polegi veel ilma temata Bahamale põrutanud, magab veel mõned tunnid ning siis hommikuni iga 2-3 tunni tagant ärgates ja süües. Ega ta tegelikult väga süüa ei tahagi, paar korda tõmbab, siis keerab ennast eemale ja magab edasi. Ilmselt lihtsalt kontrollib, et ma veel olemas olen. Päevasel ajal on ka paras memmekas. Mõnikord kui juba natuke rohkem väsinud on, ei tohi ma teda üldse üksi jätta ja siis on isegi I. vastunäidustatud, nii kui ma vaateväljast kaon, on kisa lahti.


Üldiselt on meie graafik praegu selline, et hommikul ärkame u 6.30-9.00. Olenevalt siis millal, aga u 2 tundi hiljem tuleb esimene uni, mis tehakse voodis ja u 45 minutit, kui ärkasime väga hilja võib see üldse vahele jääda. Järgmine on aga tavaliselt vankriuni, mis kestab 45 minutit kuni 2 tundi. Enne seda süüakse päeva ainus püree ka. Peale seda u 2 tunni pärast uus uinak jne. See lõunane uni  on viimased paar päeva õnneks jälle pikemat sorti. Vahepeal nädalake magas ta kõik uned lühikesed ja siis sai neid õige palju päeva jooksul, aga nöps ise oli ikka viril. Viimase uinaku pean ma tal ka kindlasti vankrisse sättima või vähemalt autosse, sest vastasel juhul ta magama ei jää, mingil põhjusel pole ta seda eriti armastanud voodis teha jah. Ööunne läheb põnn 20.00-22.00. Oleneb, mis kell viimasest unest ärgati ja kaua uinumine aega võtab.

Püreede söömisest rääkida, siis Tikrike ei ole eriti isukas. No kuu aega on ta siiani neid söönud ja ma eeldasin, et selle aja peale on olukord selline, et “anna ainult kätte”, aga pigem on selline, et “emme, ära topi mulle seda jama”. Siiani olen leidnud 3 köögiviljapüreed (Hipp’i valge porgand, kodune suvikõrvits ja Hipp’i kõrvitsapüree), mille peale teeb ta ise suu hea meelega lahti ja lausa ootab, et see lusikas kiiremini kohale jõuaks. Puuviljapüreed jäetakse kõik mulle süüa. Täna andsin Põnn’i mangopüreed ja lõpuks ometi tegi ta suu vabatahtlikult lahti. Ühtegi mitmest köögiviljast püreed ta ei söö. Millal ma talle sedasi liha saan üldse andma hakata, aru ma ei saa..

Üldiselt on Tikribeebiga veedetud aeg puhas rõõm. Ma naudin sajaga emaks olemist ja seda nö puhkust.

Meie jõulud 2016 #1

Esimene jõulupidu Lehtses I. vanemate juures on õnnelikult seljataha jäetud ja nüüd võib hakata ootama aastavahetuse/mu õe sünnipäeva istumist minu vanemate juures.

Nagu ikka, kui on vaja, et laps magaks mingitel kindlatel kellaaegadel, ta seda ei tee. Hoolimata sellest, et viimased kuu aega on ta maganud ühtemoodi. Kellaajaliselt natuke erinevalt, aga alati ühe kaua. Kuna Tikrike otsustas uue graafiku kasuks, pidin ma minema I.-ga eraldi, sest ta pidi oma tütre ka veel enne peale võtma. Mina aga püüdsin sõidud sättida põnni uneaegadele. Etteruttavalt mainin, et õnneks tagasisõit kulges väga hästi ja ilma kisata, seda ma pelgasin kõige rohkem. 

Nüüd aga kingitustest. Tikribeebi sai onult seguauto ja vanavanematelt puidust tähtede-numbritega klotsid, SwimTrainer ujumisrõnga ning vanniraamatu. Klotsid olid hoopis minu jaoks kõige suurem hitt, põnn ise ainult lükkab ümber minu ehitatud torne. Seguautoga sõidab mööda tuba ringi küll, aga auto on enamasti külili, no vähemalt on tal asjast mingi ettekujutus olemas. 

Kui nüüd jõulutundest rääkida, siis on mulle tunne, et lapsega olles möödub aeg kuidagi teisiti ja kui ma kalendrisse ei vaataks, ei saaks arugi, et see aeg aastas käes on, sest no õues on pigem midagi sügise laadset.


Lõpuks ometi sain Tikrikesest ta vanaema ja õega ka pildid. Siiani olin ma poisiga koos pildile püüdnud ainult oma perekonna. Esimese poolaasta fotoraamatusse enam ei pääsenud, aga ega see teinegi halvem pole 🙂

Poolikud mõtted

Mu pea on täis umbes mustmiljon poolikut mõtet, mida ma ei oska lõpuni mõelda, et nendest korralik postitus koostada. Seega panen nad kõik lühidalt kirja, sest selline vaikus siin ei ole viimasel ajal enam tavaks. 

  • Ükspäev jalutades mõtlesin ma, et vahet pole, kas ma olen oma elus teinud rohkem õigeid või valesid valikuid, olen ma õnnelik selle üle, kus ma praeguseks olen- mul on maailma kõige armsam laps ja täitsa hea mees. Tänasel päeval ma muud ei tahagi.
  • Tikrike on iga päevaga üha asjalikum ja tegusam. Varsti ei jõua ma temaga enam sammugi pidada. 
  • Jalutada on mõnus ! 5km maha käia pole mingi probleem. Parematel päevadel (loe: kui põnn kaua magab) kõnnin 10-15km nagu nalja.
  • Pühapäeval (18.12) sain ma tädiks. Nüüd on mul kellelegi sitse-satse, kleidikesi ja lipsukesi osta. Uskumatu, et üks tutikas beebi nii pisike võib olla. Tikrike oli kilo raskem ja 3cm pikem. Ja ma ei mäleta, et ma oleks teda siis nii hirmus pisikeseks pidanud kui nüüd oma õetütart.
  • Mõtlen aegajalt et võiks ka omale FB lehe teha, aga siis jälle hakkan kartma, et äkki keegi ei  like seda ja siis istun üksinda seal ja tunnen häbi. Ilmselt sõbrad-tuttavad ja pere ikka moe pärast selle klõpsu teevad, aga no ikkagi #Firstworldproblems
  • Ma ei tea, kuhu kõik mu mõtted kadusid, et ei oska korralikult kirjutada või ei ole mul praegu midagi öelda. 
  • Jõule ootan ka. Sellel aastal kohe eriti palju. Aga lumi võiks maha tulla, tuleks jõulutunne ka tagasi, aga ilmselt on need seekord ka mustad nagu siin viimastel aastatel kombeks on.

    Mõnus on vahelduseks erinevad mõttelõngad ühte kohta kokku panna. Varsti püüan korralikult kirjutada.

    Aktiivne november

    Parem hilja kui mitte kunagi, eks.. Seekordset kokkuvõtet alustan ma natukene teistmoodi ja räägin hoopis oma kaalust.

    Ükskord ühes äpis sissekandeid kaalu kohta vaadates, jäi mulle silma tõsiasi, et mu kaal on kõikunud u 40kg piires. Täiesti üüratu number. Kõige vähem olen ma kaalunud 63kg, seda USAs aastal 2012. Kõige rohkem aga u 103kg raseduse lõpus. Niisama vabal ajal on mu tippkaal olnud 95kg. Siis sain juba ise aru, et nii ei saa ja võtsin liikumise ja toitumisega u 5kg alla. Enne rasedust kaalusingi ma u 90kg, tegelt vist pisut vahem, sest ämmakale ütlesin ma algkaaluks 87kg. Igal juhul praeguseks algab number mu kaalul jälle 7-ga. Ja mul on selle üle siiralt hea meel.

    Ma sain kogu selle aja aru, et ma sinivaala mõõtu olen, aga ma olin peas kuidagi paika pannud selle, et ma peale lapse saamist hakkan selle kaalu teemaga tõsisemalt tegelema. Kusjuures mul polnud aimugi, et kõigile ei mõjugi imetamine kui imerohi, mis aitab kiiresti beebikilod kaotada. Õnneks mulle mõjus ja ilmselt ma enamuses tänu sellele olengi saavutanud praeguseks kaalul selle numbri. Väga suur abi on kindlasti olnud ka nendest igakuisest liikumise väljakutsetest, sest ilma nendeta ei viitsiks ma küll oma tagumikku diivanilt õue vedada kui näiteks vihma sajab jne. Siis ma tiksuks rahulikult oma 4000-5000 sammuga päevas, mis niisama mitte vaeva nähes ikka täis tulevad. Aga see 10 000 nõuab juba natuke reaalselt jalutamist ka ja hea on, et nõuab.

    Seega november oligi juba neljas kuu, kus ma iga päev liikusin vähemalt 10 000 sammu. Oli paremaid päevi, kus sai kohe kahe päeva norm täidetud ja oli ka selliseid, kus oli tükk tegemist selle ühe päeva omagagi, aga tehtud ma nad sain. 

    fullscreen-capture-3-12-2016-201742-bmp