Lasteriided ajavad mu hulluks !

Käisime eile Tallinnas Tikrikese garderoobi täiendamas ja iga kord satun ma kergelt öeldes ahastusse. No toon näite: väga ilus valge mündiroheliste täppidega hommikumantel, ainult et see oli mõeldud tüdrukutele, sest rippus seal ja lisaks oli tal sees roosa kant. No see selleks, poleks seganud, aga vaatasime siis poiste omi – erkroheline ja konna näoga kapuutsiga. Wtf?!

Mis imeasjad need poisid on, et enamus nende riideid peab olema robotite või autode või ma ei tea mis asjadega. Miks ma ei näe, et mulle tüdrukute riietel pidevalt mingid barbid ja Hello Kitty’d näkku hüppaks? Mul läheb süda pahaks iga kord kui keegi tahab Tikrikesele mõne autode (või mis iganes jubeda pildiga) asja selga panna või eeldab, et ma panen talle selle selga. Not gonna happen.. never ! Või vähemalt mitte seni, kuni mulle endale meeldib.

Kas poiss ei saa muidu aru, et ta poiss on, kui tal pole terve kapp täis autode, robotite ja muude “poisilike” tegelastega riideid ? Ja üleüldse on vist enamus poiste asju sinised, sest näiteks kõik ilusad mündirohelised asjad olid tüdrukute osakonnas.

Rääkige nüüd saladus välja, kust saab lapsele normaalseid riideid? Ja miks peavad olema igal asjal pildid peal ? 

10 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud ja kätte on jõudnud Tikrikese eelviimane minisünnipäev.

Tänaseks päevaks on põnn kõndimise asemel juba lausa jooksma hakanud. Lisaks on ta ära õppinud igale poole ronimise – voodi, diivanid, kass kraapimispuu, kolme jalaga taburet vanavanaema juures jne jne. Hullumaja 😀

Sööb Tikrike samamoodi nagu varem, aga selle pisikese erinevusega, et hommikuputru lasen ma tal endal nüüd süüa. Ilmselgelt on siis kõik kohad seda täis, aga no kuidas muidu ta õpib. Mõnikord tuleb lusika kasutamine päris ilusti välja ja teinekord mitte nii hästi. Õnneks aitavad sõrmed vajadusel ta hädast välja. Või siis mina kui üldse midagi ei taha suhu sattuda. Neid vahvaid üle pea pudruseid pilte ma siia ei pane, minu jaoks samas paadis paljaste beebipiltidega, et enda tarbeks ok, aga avalikuks näitamiseks not so much.

Sellesse elukuusse mahtus ka esimene palavik ja see oli kohe ikka päris kõrge. Kõige rohkem näitas kraadiklaas 38.6. Ja see jama kestis kokku 3 päeva. Ma süüdistasin selles alumisi lõikuvaid kihvu, sest need otsustasidki korraga tulla, aga tegelikult ma ei oska arvata, millest see olla võis.

Kui hammastel juba peatuda, siis tänase päeva puhul pistis neljas kihvake ka serva välja. Need neli hammast ka kõik ühe kuu jooksul lõikunud.

Unedega on lood endised. Magab kaks korda päevas – esimene algusega u kell 9 (aga oleneb hommikusest ärkamisest) ja hea õnne korral magab kuni 2 tundi. Teine uni tuleb eelmisest umbes 3,5 – 4 tundi hiljem (oleneb väsimusest), möödub endiselt vankris ja kestab kuni 3 tundi. Ööunne läheb tavaliselt 19 ja 21 vahel, sööb öösel 2x ja ärkab hommikul 6 ja 7 vahel. Ja kõik kordub taas.

Magamise ja söömise ajad ongi ainsad asjad, milles on rutiin. Ülejäänu vaatame, kuidas viitsime. No mängimised jne.

Mille ma ära unustasin .. ?

Ahjaa, ujumas hakkasime uuesti üle mitme kuu käima. Esimene kord klammerdus ta alguses nii kõvasti minu külge ja püüdis üles ronida, et ma poleks pidanud teda isegi kinni hoidma 😀 Pärast harjus jälle ära ja hõljus tuima näoga oma SwimTrainer’iga ringi.

Siia kuusse mahtus ka nööbikese esimene välisreis. Nimelt käisime Lätis. Põnn illegaalina, suveks teen talle ikka ID-kaardi ära, sest siis plaanis uuesti minna. Üheks seal käimise põhjuseks oli uus turvatool, milleks sai Maxi Cosi 2 Way Pearl. Kui keegi tahab sellest rohkem kuulda, andke aga teada.

Ma ausalt püüaks ennast rohkem kokku võtta ja tihemini siia sattuda. Kui on mõni teema, millest ma kirjutada võiks, andke teada 🙂

9 kuud armastust

Järjekordne kuu on mööda lennanud ja umbes sama kaua on siin blogipesas väga vaikne olnud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis sellest mitte enam nii pisikesest Tikribeebist.

Möödunud kuu suurim oskus on kõndima hakkamine. Üksikuid samme on ta teinud terve selle kuu jooksul, aga pikalt ja kindlama sammuga hakkas tatsama umbes vabariigi aastapäevast alates. Peale seda võib vabalt ühest toa nurgast teise jalutada. Enim olen kokku lugenud umbes 20+ sammu, et siis ikka vist päris päriselt kõnnib. Oh ta mul ikka tubli. Eks ootame nüüd, millal need jalad kõveraks lähevad 😀 Ma hakkasin kungi 9-kuuselt käima ja mul olla läinud, aga õnneks läksid sirgeks tagasi.. Perearst tegelt täna selle kohta ütles, et see oli ilmselt hoopis D-vitamiini puudusest. Seega põnnil vast ei lähe.

Järgmine suur asi on kindlasti hammaste lõikumine. Mõlemad keskmised ülemised ja alumised on ilusti väljas. Kõik ühe kuu jooksul.

Kui Tikrike poleks enne kuu lõppu kõndima hakanud, oleks palju rohkem olnud kirjutada – no seisma hakkamine ja esimesed ebakindlad sammud jne, aga no see kõik muutus ju ebaoluliseks kui ta otsustas, et aitab beebi olemisest, et tema on nüüd suur poiss ja hakkas kõndima. See muidugi ei tähenda, et ta enam ei käputaks, sest see liikumisviis on hetkel veel ikkagi kindlam.

Söömisharjumustest rääkida, siis sööb ta 3x päevas – hommikul ja õhtul putru, lõunaajal köögiviljapüreed lihaga ja kui tahab, saab puuviljapüreed ka. Kui lõunaks ei taha magusat, annan mõnikord peale uinakut seda talle. Paar päeva tagasi otsustasin ära lõpetada õhtuse piimapudeli, sest peale pudruga alustamist viskan ma enamuse piimast ära, sest kõht saab enne täis kui piim otsa. Eks vaatame, kuidas sellega läheb, ma veel väga ei hõiskaks.

Magamisega on nii nagu on. Muigan omaette kui mõni paarikuuse beebi ema rõõmsalt kirjutab, et tema oma magab terve öö ja loodetavasti see ei muutu. Jajah, Tikrike magas ka kunagi terve öö, aga kes seda enam mäletab, millal see oli. Praegu on endiselt normiks süüa öösel vähemalt 2x, aga pigem nagu 3x. Samas viimane söök on umbes kell 6 hommikul ja tunnike hiljem hakkame juba ärkama, et äkki seda enam öiseks söömiseks ei peakski lugema.

Päevaseid unesid on tal kaks. Esimene voodis ja teine vankris. Kokku kestavad need umbes 4 tundi. Pole aimugi, kas see on piisav ja no eks see pikkus varieerub ka.

Mänguasjad teda enam eriti ei huvita, palju huvitavam on kõiksugu pahandusi oma peas genereerida. Lisaks sellele on ta vist natuke jonnima õppinud. Ükspäev vanavanaema juures tegi viimane tuld ahju ja Tikrike tahtis sellele leegile järgi minna ning kui ma siis ei lasknud, hakkas mul süles vingerdama, keerutama, ennast vibuks loopime, käsi üles viskama jne, seda kõike saatis muidugi hädakisa.

Ronimine meeldib talle ka. Kassi kraapimispuu on vastu diivanit ja selle peale astudes saab ideaalselt ise ka diivanile ronida. Lisaks meeldib talle kõõluda mööda söögitooli ja vannitoas duššinurgas jne jne. Õnneks on meie viimase paari kuu töö vilja kandnud ja lõpuks ometi oskab põnn ise voodist jm maha tulla. Ikka jalad ees, ma mõtlen 😀 Mõnikord ei saa õiget suunda kätte ja siis sõuab ta tagurpidi hoopis voodiotsa Poole, kust maha ei saa, aga no küll ta õpib. Selle turnimise tagajärjel on tal mõlemal säärel sinikad, samades kohtades täpselt.

Kõige võimaliku ja võimatu suhu pistmine ei lõppe vist kunagi. Kuna meil on kass esikus tapeedi ära kraapinud, käib Tikrike sealt ribasid tõmbamas ja muidugi rändavad need suhu. Alati ei märka ka kohe ja siis jälle ta kõõksub seal. Oeh, ma ütlen.

Arstivisiidi tulemused olid, võrreldes 7 kuu visiidiga, järgmised:

Kaal: 9700g -> 10 700g (+1000g)

Pikkus: 69cm -> 75cm (+6cm)

Arsti juurde lähme uuesti alles aastaseks saades, aga homme käime ja teeme vereproovi ära. Arst vist ise polekski seda teha lasknud kui ma poleks küsinud.

Riided olid suuruses 68-80. Enamuse ajast kuni 74, aga lõpus tuli ikka 80 ka ära.

Aga pika jutu lõpetuseks: ootame juba huviga, mida uuel kuul meile pakkuda on.

8 kuud armastust

Järjekordne kuu on linnutiivul mööda lennanud.


Seekord möödunud kuule tagasi vaadates, ei paistagi nii palju uusi oskusi, pigem on olemasolevaid edasi arendatud. Lisandunud on ainult iseseisvalt ilma tugedeta seismine. Tasapisi üritab Tikrike ka ennast põrandalt püsti ajada, aga tasakaal kaob enne ära. Sellest kiirusest,millega ta tugede najal liigub, ei maksa üldse rääkida. Või sellest kui kiiresti ta vaesele kassile järele jõuab. 


Söömise kohapealt tegi põnn suure arengu siis kui lisasin menüüsse liha. Peale seda ongi suhe püreedega selline, et “anna ainult kätte”.  Enam ei oskagi lemmiksööki välja tuua, sest kõik “soolane” läheb hea meelega. Umbes poole kuu pealt hakkasin andma ka tükilist toitu, esimene sisaldas kartulitükke ja sellega väga hästi ei läinud. Aga peale seda üritab mul isegi võileivad käest ära süüa. Kala on ka püreena juba söönud ja maitseb küll. Üleüldse sööb Tikrike palju mitmekülgsemalt kui näiteks mina. Ahjaa, praeguseks sööb ta lisatoitu kaks korda päevas – hommikul putru ja lõunal erinevaid köögiviljapüreesid lihaga + magustoiduks puuviljapüreed.


Mulle meeldib nöpsu omaette mängimise oskus ka. Paar korda on ta ennast ise naerma ajanud. Nii vahva on vaadata teda kui loobib näiteks puulusikat ja ise lõkerdab elu eest. Lemmikmänguasjaks on kahtlemata vanavanaema juures olev klaver. Tore on näha, kuidas ta täiesti sihilikult neid nuppe/klahve vajutab.


Korraks magamisel peatuda, siis ma pean mainima, et täitsa ok on praegu. Mr Murphy, silmad kinni ! Magama jääb ta umbes kell 21-22 ja esimese hooga magab u  5 tundi. Magama jääb minu kaisus, aga see on küll viimane asi, mis mind häirib. Hommikul ärkab u 7 -8.30 ja esimene uinak saabub u 2,5-3,5 tundi hiljem. Seda saab vabalt teha voodis ja hea õnne korral magab isegi 1,5 tundi. Teine uni on ikka endiselt vankriuni ja ajaliselt kestab kuni 3,5 tundi. Et siis jah, enamasti saame kahe unega hakkama. Mõnikord tuleb muidugi kolme ka ette, kui juhtub “valedel” aegadel magama.


Ongi vist jälle tähtsaimad asjad kirja saanud. Kui on midagi, millest ma veel kirjutada võiks, andke ags teada.

Oh küll ma olen terve jaanuari siin aktiivne olnud .. Yeah right, eksole. Ilmselt võtsin ma omale pisikese talvepuhkuse. Ma ei luba midagi selle kohta, et järgmisel kuul asi paraneb, aga no ma võin ju proovida. 

Tegelikult on mul draft‘is mitu ootel postitust, aga pole nagu sellist tunnet, et tahaks neid avaldada.

Ainus nö kindel postitus, mille ilmumises saab kindel olla , on homne Tikrikese minisünnipäeva postitus.

Meie jõulud 2016 #2

Märkamatult on läbi saanud juba pea pool jaanuari ja ma pole ikka suutnud ennast kokku võtta, et meie teisest jõulupeost ka kirjutada. Või oli see tegelikult pigem aastavahetuse- ja nääripidu.

Nagu kunagi juhtus, otsustas üks mu õdedest valida omale sünnipäevaks 31.detsembri. Küll ta kord oskab hinnata sellele järgnevat vaba päeva.. Juba aastaid on meil tavaks sellel puhul väike istumine teha, et alguses sünnipäev ja pärast sujuvalt aastavahetus. Olen kunagi nooremana (kõlan nagu 50-aastane) vaielnud küllalt, et mul teised plaanid jne. Oh jah. Nüüd on nii mõnus perega rahulikult olla.


Lehtse jõuludest eeskuju võttes kupatasin meie 4 põlvkonda ka ühele pildile kokku. Küsisin isegi enne luba, kas võin üldse nende pilte siia panna 🙂

Kuna samale ajale jäävad veel näärid ka, teevad täiskasvanud omavahel loosipakke. Lapsed saavad nagunii ka kingitusi. Tikrike sai laulukoera ja rõngatorni. Nagu umbes 90% meie beebigrupi lastest. Ilmselgelt pole väga palju asju, mida samavanadele lastele kinkida. Meie kingitused on rohkem sellised pudi-padi.

Ega tegelikult midagi väga kirjutada polegi. Rohkem vaadake pilte. Aga väga mõnus istumine oli seekord, jäime isegi ööseks. Keskööl lasime rakette ja olime niisama mõnusad.

Aastalõpukokkuvõte 2016 – elu-olu

Nagu juba aastaid kombeks on, alustan ma oma blogiaastat selle küsimuste-vastuste postitusega. Seekord ma filme ja muusikat ritta ei pane, küll aga püüan järgmine kord rääkida natuke sellest, mis mind igas kuus rõõmustas ja mille eest ma tänulik olen. Nüüd aga esimene kitjutis:

  1. Mida sa tegid aastal 2016 esimest korda? Sain emaks. 
  2. Kas sa pidasid oma eelmise aasta uusaasta lubadust ja mida sa lubasid ? Ei ole kombeks neid anda.
  3. Kes keegi su sõpradest-tuttavatest sai lapse ? Sain detsembris tädiks. 
  4. Kas sa käisid kellegi matustel ? Ei
  5. Milliseid riike sa külastasid ? Kuna Tikribeebi oli suvel veel nii pisike, piirdusime ainult Hiiumaa külastamisega. 
  6. Kas sa tahaks aastal 2017 midagi, mida sa aastal 2016 ei saanud ? No kaua võib üks inimene seda sõrmust oodata, ah ?! 😀
  7. Millist kuupäeva sa aastast 2016 enim meenutama jääd ja miks ? 28.05 – kohtusin maailma kõige imelisema beebipoisiga.
  8. Mis oli aasta suurim õnnestumine ? Ma vist kolan nagu mõni “kanaema”, aga ilmselt enamik põnniga seotud asju. 
  9. Mis oli aasta suurim ebaõnnestumine ? Ei meenu hetkel ühtegi. 
  10. Kas sind kimbutas mõni haigus ? Köha-nohu
  11. Mis oli su parim ost ? Aktiivsusmonitor
  12. Kelle käitumine oli meeldivalt üllatav ? I. oli eelmine aastat täitsa vahva. 
  13. Kelle käitumine jättis soovida ? Aga see polegi üldse mainimist väärt. 
  14. Millele kulutasid enim raha ? Õigem oleks küsida “kellele”.. Eks ikka lapsele. Aga jäädes nüüd küsimuse juurde, siis ilmselt postmargid. 
  15. Mida ootasid suurima ärevusega ? Beebi sündi 
  16. Milline laul jääb sulle alati meenutama aastat 2016 ? Felix Jaehn – Ain’t Nobody (Loves Me Better) ft. Jasmine Thompson
  17. Võrreldes eelmise aastaga oled sa:
  18. Õnnelikum või kurvem ?
  19. Paksem või kõhnem ?
  20. Vaesem või rikkam ? Tundub sama. 
  21. Mida sa oleksid tahtnud rohkem teha ? Sõpradega aega veeta. 
  22. Mida sa oleksid tahtnud vähem teha? Telefon käes netis passida. 
  23. Kuidas sa veetsid oma jõulud? 23.12 olime Lehtses I. perega, 24.12 olime mu vanaema juures ja 25.12 olime kolmekesi kodus. 
  24. Kuidas sa veetsid oma aastavahetuse ? Teatavasti on mu õel samal päeval sünnipäev ja seega on saanud traditsiooniks seda kõik koos tahistada ja hiljem sujuvalt aastalõpule üle minnes.
  25. Kas sa armusid aastal 2016 ?  Same old, same old.
  26. Milline sari või saade oli su lemmik ? Peale Tikrikese sündi on juhtunud nii, et ma ei viitsi üldse enam telekat vaadata ja seega on vist ainus viimasel ajal nähtud sari Pilvede all. 
  27. Kas sa vihkas kedagi, keda enne ei vihanud ? Viha on nii tugev ja hävitav tunne selle tundjale, et ma püüan seda mitte endasse lasta. 
  28. Mis oli su parim muusikaline avastus ? Reket
  29. Milline oli parim loetud raamat ? Kahtlemata Outlander seeria. Oleks ma selle varem avastanud.. Selle kohta natuke uurides selgus, et millalgi oli ETVs samanimeline (Võõramaalane) sari. Ma oleks nii väga tahtnud näha seda. 
  30. Mida sa väga tahtsid ja said ? Polnudki vist midagi sellist. 
  31. Mida sa väga tahtsid, aga ei saanud ? Ka ei meenu. 
  32. Mis oli su lemmikfilm? The Revenant ja The Age of Adaline.
  33. Kui vanaks sa said ja kuidas tähistasid ? Sain 25 ja olin padurase, mistõttu ma keeldusin seda kodus pidamast, sest ma poleks jaksanud mitte midagi teha. Aga sain seda pidada ema endises töökohas ja sedasi, et enamus asju tehti minu eest. 
  34. Milline sündmus oleks teinud su aasta veel meeldejäävamaks ? Jätame nüüd uude aastasse ka midagi. 
  35. Milline oli su stiil ? Tavaline
  36. Mis hoidis sind mõistusel ? Happy wife = happy life = happy baby. 
  37. Milline poliitiline sündmus sulle enim korda läks ? Ilmselt suurim üllatus oli, et Trump sai USA presidendiks. Ja no meie oma naispresident oli ka paras üllatus. Ei saa unustada seda eelnenud saagat ka. 
  38. Keda sa enim igatsesid ? Ju see “õnnetuke” I. oli. 
  39. Kas tutvusid kellegi uuega ja kas see oli väärt tutvus ? Meie kohalikud maibeebide emad on hetkel ainsad, kes meenuvad. 
  40. Parim õppetund aastast 2016 ? Ole sina ise ja kuula oma sisetunnet. 

7. kuu arstivisiit

Seekordne visiit otseselt kohustuslik polnud, aga ma tahtsin teada, kuhu me selle “juurikadieediga” jõudnud oleme.

Oleme jõudnud selleni, et tegelikult ma söödan põnnile vist ikka vahukoort.

Kaal: 4340g -> 5400g -> 6420g -> 6900g -> 7900g -> 8880g -> 9700g (+820g)

Pikkus: 53cm -> 59cm -> 60cm -> 61cm -> 67cm -> 69cm -> 69cm (+0cm)

Pea: 37cm -> 37cm -> 39cm -> 41cm -> 42cm -> 43cm -> 44cm(+1cm)

Tikrike protesteeris päris valjult selle vastu, et pereõde teda näpib. Perearst ütles selle peale, et tegelikult on beebidel hea mälu. Nojaah, pereõde on ju see, kes alati süsti on teinud.

Perearst katsus täna Tikrikesel lõget ja kuulas/paitas niisama. Püüdis kõigele nö mänguliselt läheneda ja lõpuks nöps isegi juba naeratas talle.

Rääkisime sellest, kuidas põnn öösiti lähedust otsib jne. Ütles, et kui on harjunud, siis praegu tahab eriti. Ilmselt arutasime kõik tähtsamad asjad läbi.

7 kuud armastust

Märkamatult on mööda lennanud järjekordne kuu. Seekord juba seitsmes. Uskumatu.

Mis vahepealse kuu jooksul Tikrikese arengus toimunud on ? Üks suur verstapost on kindlasti ise istuma hakkamine. Kõigepealt tehti seda kord päevas nii paariks sekundiks. Aga siis järsku ükspäev voodil istus juba tükk aega, jõudsin isegi pildi tehtud ja järgmisel päeval hakkas põrandal ka pikalt istuma. Püsti seista meeldib endiselt ja vaikselt liigub edasi ka näiteks diivanist kinni hoides. Kukkumisi tuleb ette aina vähem, sest tasakaal on muutunud tunduvalt paremaks ja põrandale laskumise oskus ka. Magamisest rääkida, siis jah, kõik on muutusteta. Magama jääb kaisus ja umbes 45 minuti pärast ärkab nuttes. Kui ma ta siis maha rahustan, et ma polegi veel ilma temata Bahamale põrutanud, magab veel mõned tunnid ning siis hommikuni iga 2-3 tunni tagant ärgates ja süües. Ega ta tegelikult väga süüa ei tahagi, paar korda tõmbab, siis keerab ennast eemale ja magab edasi. Ilmselt lihtsalt kontrollib, et ma veel olemas olen. Päevasel ajal on ka paras memmekas. Mõnikord kui juba natuke rohkem väsinud on, ei tohi ma teda üldse üksi jätta ja siis on isegi I. vastunäidustatud, nii kui ma vaateväljast kaon, on kisa lahti.


Üldiselt on meie graafik praegu selline, et hommikul ärkame u 6.30-9.00. Olenevalt siis millal, aga u 2 tundi hiljem tuleb esimene uni, mis tehakse voodis ja u 45 minutit, kui ärkasime väga hilja võib see üldse vahele jääda. Järgmine on aga tavaliselt vankriuni, mis kestab 45 minutit kuni 2 tundi. Enne seda süüakse päeva ainus püree ka. Peale seda u 2 tunni pärast uus uinak jne. See lõunane uni  on viimased paar päeva õnneks jälle pikemat sorti. Vahepeal nädalake magas ta kõik uned lühikesed ja siis sai neid õige palju päeva jooksul, aga nöps ise oli ikka viril. Viimase uinaku pean ma tal ka kindlasti vankrisse sättima või vähemalt autosse, sest vastasel juhul ta magama ei jää, mingil põhjusel pole ta seda eriti armastanud voodis teha jah. Ööunne läheb põnn 20.00-22.00. Oleneb, mis kell viimasest unest ärgati ja kaua uinumine aega võtab.

Püreede söömisest rääkida, siis Tikrike ei ole eriti isukas. No kuu aega on ta siiani neid söönud ja ma eeldasin, et selle aja peale on olukord selline, et “anna ainult kätte”, aga pigem on selline, et “emme, ära topi mulle seda jama”. Siiani olen leidnud 3 köögiviljapüreed (Hipp’i valge porgand, kodune suvikõrvits ja Hipp’i kõrvitsapüree), mille peale teeb ta ise suu hea meelega lahti ja lausa ootab, et see lusikas kiiremini kohale jõuaks. Puuviljapüreed jäetakse kõik mulle süüa. Täna andsin Põnn’i mangopüreed ja lõpuks ometi tegi ta suu vabatahtlikult lahti. Ühtegi mitmest köögiviljast püreed ta ei söö. Millal ma talle sedasi liha saan üldse andma hakata, aru ma ei saa..

Üldiselt on Tikribeebiga veedetud aeg puhas rõõm. Ma naudin sajaga emaks olemist ja seda nö puhkust.